Browsed by
Autor: Tõnis Vätsest

Jahieeskiri sai mitmeid uuendusi

Jahieeskiri sai mitmeid uuendusi

Keskkonnaminister Marko Pomerants kinnitas jahieeskirja muudatuse, millega täpsustatakse mitmeid sigade Aafrika katku tõrjumisega seotud sätteid, samuti lisati kütitavate väikeulukite nimekirja šaakal.

 

Eelmise aasta novembris võttis Riigikogu vastu jahiseaduse muudatuse, millega lubatakse sigade Aafrika katku tõrjumisel kasutata kunstlikku valgusallikat, küttida seisva mootoriga mootor- või maastikusõidukist ning teatud juhtudel kasutada püünisaedu. Jahieeskirjaga täpsustatakse nende kasutamise reegleid.

 

„Jahindusvaldkonna seadusloome koha pealt nüüd enam seoses seakatkuga miskit oodata ei maksa. Natuke lund sai ka me haldusala poolt metsa alla ja nüüd pole muud kui tauditõrjega edasi liikuda,“ märkis keskkonnaminister.

 

Kunstlikku valgusallikat kasutades peab püssiraua suue lasu hetkel asuma maapinnast vähemalt 2,5 meetri kõrgusel. See on äärmiselt oluline ohutuse seisukohast, sest valgusallika valgusvihu ulatus on kuuli, eriti vintrelva kuuli tabamiskaugusest tunduvalt lühem, mistõttu ei saa kütt madalalt tulistades tagada lasu ohutust, nägemata objekte, mis asuvad kaugemal kui valgusvihk. Ülevalt alla tulistades väheneb kuuli lennukaugus ja see jääb üldjuhul küti valgusvihu ulatusse.

 

Jahirelvad peavad üldjuhul transpordivahendis olema laadimata ning püssikotis või kabuuris. Jahieeskirja muudatus lubab seisva mootoriga mootor- või maastikusõidukis relva püssikotist välja võtta ja laadida vahetult enne metsseale suunatud lasu sooritamist.

 

Keskkonnaagentuuri, Keskkonnaameti ja Eesti Jahimeeste Seltsi ettepanekul lisati väikeulukite nimekirja šaakal ning sätestati šaakali küttimiseks lubatud jahipidamisviisid ja -aeg.

 

Esimest korda määrati šaakal kui liik Eestis jahikaamerate abil mõned aastad tagasi. Alguses arvati, et šaakal on võõrliik, kuid tänaseks on kindlaks tehtud, et šaakal on meile levinud looduslikul teel. Šaakal on oma suuruselt karu, hundi ja ilvese järgi neljas kiskja meie aladel, kes murrab ka väiksemaid koduloomi. Arvestades šaakali kiiret sigimisvõimet ja suhteliselt varjatud eluviisi võib temast kiiresti saada nuhtlus meie lambakasvatajatele ja seetõttu ka poollooduslike koosluste hooldamisele ja seal pesitsevatele linnuliikidele.

 

Lubatud jahipidamisviiside ja jahiaja määramisel on lähtutud liigi spetsiifikast ning meie jahipidamiskultuurist ja tavadest. Šaakal on bioloogiliselt ja käitumiselt väga lähedane hundile, mistõttu on otstarbekas lubada kasutada šaakalijahil hundijahi küttimismeetodeid ja -vahendeid ning sätestada hundiga sama jahiaeg. Šaakali küttimisele ei ole esialgu planeeritud sätestada arvulisi limiite.

 

Kuna šaakali ökoloogiast on vähe teada, on tema kohta täiendavate andmete kogumine väga oluline. Seetõttu tuleb kütitud või surnult leitud šaakalist koheselt teavitada Keskkonnaametit.

 

Hiiu ja Saare maakondades pikendatakse hundijahi pidamise aega kahe kuu võrra 1. oktoobrist kuni 31. märtsini kõiki varem lubatud jahipidamisviise kasutades, välja arvatud jaht jahikoertega alates jahiaasta lõpust kuni 31. märtsini.

 

Lisaks muudetakse ka seireandmete kogumise korda, nimelt vähendatakse põtradelt kogutavate bioproovide mahtu ning täpsustatakse ruutloenduse sätteid ja lihtsustatakse kopra jahindusstatistiliste andmete esitamise nõudeid.

 

 

Muudatuste seletuskirja saab lugeda Keskkonnaministeeriumi kodulehelt: http://www.envir.ee/et/uudised/jahieeskiri-sai-mitmeid-uuendusi

 

Lisainfo:

Berit-Helena Lamp

Keskkonnaministeeriumi kommunikatsiooni peaspetsialist

+372626 2910, +3725303 6253

berit-helena.lamp@envir.ee

Metssigade küttimist hõlbustavad meetmed

Metssigade küttimist hõlbustavad meetmed

Keskkonnaameti pressiteade

6. jaanuar 2016

 

Alates tänasest on lubatud metssigade küttimist hõlbustavad meetmed

 

Keskkonnaamet kinnitas jahiseadusest tuleneva võimaluse küttida metssigu seisva mootoriga mootor- ja maastikusõidukist, mootor- ja maastikusõidukit muul viisil kasutades ning kunstliku valgusallika abil 6. jaanuarist 2016 kuni 28. veebruarini 2017.

 

Seadusest tulenevate leevenduste eesmärk on anda võimalus sigade arvukust kiirendatud tempos vähendada. „Sõidukites on lasu sooritamiseks parem vaateväli, kuna kütt asub maapinnast kõrgemal ning sõidukile toetumisel on looma tabamise tõenäosus suurem. Kunstliku valgusallika kasutamine võimaldab täpsemalt küttida talvepäevadel, mil loomulikku valgust napib ning pimedaks läheb juba varastel õhtutundidel,“ selgitas Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Jaanus Kala küttimismuudatuste vajadust.

 

Määratud perioodi kehtestamisel lähtus Keskkonnaamet asjaolust, et 2015/2016 jahihooaja alguses oli Eestis metssea talvine asutustihedus umbes 6 isendit 1000 ha jahimaa kohta ning seakatku leviku seiskamiseks või selle kiiruse oluliseks pidurdamiseks vajaliku tasemeni, 1,5 isendit 1000 ha kohta, jõudmine võtab hinnanguliselt 2-3 aastat aega.

 

Seni on Keskkonnaamet kehtestanud seakatku tõkestamiseks metssigade küttimismahu ja -struktuuri jahipiirkondades. Lisaks keelustas amet metssigade lisasöötmise ning tõhustas kütitud isenditest teavitamise süsteemi.

 

Taudi laialdase leviku ja selle olulise mõju tõttu Eesti majandusele ning seakasvatajatele on vajalik intensiivse jahi jätkamine ka tulevikus.  Keskkonnaamet tunnustab neid jahipiirkondade kasutajaid, kes mõistavad küttimise vajadust ning aitavad kaasa seakatku leviku piiramisele. Ühtlasi tuletame meelde, et küttimisel on oluline järgida ohutusnõudeid. Hämaral ajal ja kunstliku valgusallikaga küttides tuleb veenduda lasu ohutuses ning võimalusel sooritada lask kõrgistmelt.

 

Küttimismahtude täitmise jälgimist ja jahimeestele pandava ülesande ajakohastamist teostab Keskkonnaamet koostöös Keskkonnaagentuuri, Keskkonnainspektsiooni ning Veterinaar- ja Toiduametiga. Metssigade küttimisandmete aruanded avaldatakse igakuiselt Keskkonnaameti kodulehel.

 

Lisainfo:

Jaanus Kala

Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja

e-post: jaanus.kala@keskkonnaamet.ee

telefon: 5144 510

 

Teate edastas:

Sille Ader

Keskkonnaameti pressiesindaja

e-post: sille.ader@keskkonnaamet.ee

telefon: 6807 440, 5745 0332

Metssigade lisasöötmisest eeloleval talvel

Metssigade lisasöötmisest eeloleval talvel

Lugesin hommikul sellist dokumenti ja mõtlesin, et peaks selle info võimalikult varakult ja võimalikult laialt edastama. Loomulikult on alljärgnevas käskkirjas veel muudki huvitavat, aga tõin välja vaid selle 6. punkti metssigade lisasöötmise keelustamisest ja peibutussöötmise lubamisest. Täies mahus saab lugeda siit: http://keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/hadaolukorrad/sak/

Keskkonnaameti peadirektori 18.08.2015 käskkiri nr 1-4.1/15/365 “Metssigade küttimise korraldamine sigade aafrika katku tõkestamiseks metssigade asurkonnas Eesti Vabariigi territooriumil” (väljavõte):

6. Keelustada metssigade lisasöötmine Eesti Vabariigi territooriumil ajavahemikus 01.10.-30.04. Lubatud on peibutussööda kasutamine varitsusjahil kõrgistmelt, kus söödakus tohib olla kuni 100 kg ning peibutussöötmise kohas maas kuni 10 kg tera- ja/või kaunvilja, sealhulgas hernes või mais. Isevoolse söödaku korral ei tohi ööpäevas väljastatav kogus ületada 10 kg. Peibutussöötmise kohtade omavaheline kaugus peab olema vähemalt 1 km ning peibutussööt ei tohi olla kaugemal kui 150 m kõrgistmest.

Jahipidamisõiguse tasud

Jahipidamisõiguse tasud

Tuletan meie jahiseltsi liikmetele meelde, et jahipidamisõiguse olemasoluks peab olema makstud ka iga-aastane jahipidamisõiguse tasu (10 eurot). Seda saab teha mobiiltelefoniga või internetist www.pilet.ee kaudu. Mobiiliga makstes saab tellida ka meeldetuletuse makse lõppemisest, et õigeaegselt uus makse sooritada.

Tuletan seda maksmise vajadust meelde just seetõttu, et need jahimehed, kes peavad praegu suvist põllujahti ja alustavad enne suuri ühisjahte ka linnujahiga, seda mitte ei unustaks teha.

Kui jahipdamisõiguse tasu on jäänud mingil puhul maksmata ja hilisemal jahilubade kontrollil tuvastatakse, et uluk on kütitud perioodil (näiteks metssea luba on suletud sellisel kuupäeval kui jahipidamisõiguse tasu ei olnud makstud), millal jahipidamisõiguse tasu oli maksmata, siis on karistused väga karmid – lisaks rahatrahvile tuleb hüvitada ka uluki surmamisega keskkonnale tekitatud kahju. Täpselt, nagu salaküttimise puhul.

Kuidas kontrollida, kas Sul on jahipidamisõiguse tasu momendil olemas või mitte?

Sisene www.pilet.ee keskkonda ja identifitseeri ennast ID kaardiga. Saad vaadata kõiki Sinul kehtivaid õiguseid. Vasakul avaneb menüü ja sealt valides saad vaadata ka eelnevalt ostetud õiguste ajalugu, ehk siis seda, millal lõppes eelmisel aastal makstud jahipidamisõigus.

 

Eesti vägevaim jahiauto on Kaido ja Kerlini Toyota

Eesti vägevaim jahiauto on Kaido ja Kerlini Toyota

Eks me kõik oleme selle auto teenuseid kasutanud ja vägev on ta küll! Aga, et nii vägev, et Eestis paremat polegi – vot selle peale pole osanud mõelda!!!

Artikli tekst EJS kodulehelt

Eesti vägevaim jahiauto on Kaido Eriku/Kerlin Ledise Toyota Hilux!

 

 

 

 

 

 

 

Kuu aja jooksul valisid Eesti jahimehed ja nende sõbrad Eesti vägevaimat jahiautot. Parimad selgusid Facebookis enim meeldivaks märgitute põhjal. 8 parimat autot ootame demonstratsioonipäevale 18. aprillil kell 10.00-18.00 Amserv Järve müügisalongi Pärnu mnt 232.

Esimese koha saavutas (1048 häälega) Kaido Erik/Kerlin Ledis Toyota Hilux, kes saavad Amservilt nädalavahetuseks kasutamiseks LandCruiser 150.
Teise koha saavutas Egert Polli Nissan Patrol (894 häält), kes saab Amservilt nädalavahetuseks kasutada Toyota Hiluxi.
Kolmanda koha saavutas Tanel Tuulemees Audi 100 c3 (422 häält) Amservilt nädalavahetuseks kasutada Toyota RAV4.

8 parimat, keda ootame Amservi autode demonstratsioonipäevale on lisaks esikolmikule Hegne Lump (311), Rubo Lomp (301), Marek Lill (282), Alain Sivous (212) ja Vilmar Rei (156).

Eesti vägevaim jahiauto on valitud!

 

KAUR soovitused metssigade ja metskitsede küttimiseks (Peep Männil ja Rauno Veeroja)

KAUR soovitused metssigade ja metskitsede küttimiseks (Peep Männil ja Rauno Veeroja)

Lisaks juurde veel üks link EJS kodulehele http://www.ejs.ee/et/uudised-ja-teated/2440-sak-infopaeev-viljandis.html

Tere,

Lähiajal leiavad aset maakondlike jahindusnõukogude koosolekud, kus tehakse esialgsed otsused metssigade küttimiseks 2015.  jahihooajal. Käesolevaga toome välja soovitused, mida võiks arvestada lisaks 2014. a ulukiseire aruandes välja toodud soovitustele.

Ettepaneku aluseks on järgmised teadmised:

  • Metssea asustustihedus Eestis on jätkuvalt kõrge ning tema tekitatud kahjud maamajandusele jätkuvalt suured;
  • Alates 2014. a suvest on Eestisse levinud sigade aafrika katk (SAK), mille levik on siiani piirdunud vaid üksikute maakondadega;
  • Katku levik metssea populatsioonis on positiivses korrelatsioonis  nende asustustihedusega;
  • Metssigade liikumisaktiivsus suureneb kevadel-suvel elupaikade vahetuse ning sügisel noorte isendite  (kesikud) hajumisrände tõttu.

Eelnevast tulenevalt soovitame kõikidel seakatkust veel puutumata jahipiirkondade kasutajatel 2015. a märtsis ja aprillis jätkata tavapärasest märksa intensiivsema noorloomade küttimisega söödaplatsidel, vähendamaks metssea  asustustihedust. Katk ei pruugi levida üle kogu Eesti ning tema hääbumine lokaalsel tasandil on võimalik, kui me suudame metssea asustustihedust ennetavalt oluliselt alandada. Samas tuleks vältida täiskasvanud isendite (2 või enam aastat) isendite küttimist, kuna karja struktuuri lammutamisel suureneb noorloomade liikumisaktiivsus.

Siinkohal tuleb arvestada asjaoluga, et katku ei kanna edasi mitte niivõrd juba haigestunud, kuivõrd need terved loomad, kes külastavad nakatunud loomade söödaplatse. Katku leviku võimalus teiste liikide, sh huntide ja teiste raipesööjate abil on tühine võrreldes metssigade omavaheliste kontaktidega. Seetõttu peaksime katku leviku kontekstis kontsentreeruma eeskätt metssea asurkonna ohjamisele.

Lisaks metssigade küttimist 2015. jahiaasta alguses puudutavale otsusele soovitame jahindusnõukogudel paralleelselt langetada ka esialgne otsus metskitsede küttimise alustamise osas, lähtudes 2014. a ulukiseirearuandes esitatud soovitustest.

Kuigi vastavalt jahieeskirjale on lubatud jahipidamine metskitse sokkudele juba alates 1. juunist, soovitame metskitsede jooksuajale eelnevast (juunikuisest) sokujahist selle negatiivsete mõjude tõttu populatsioonile pigem loobuda. Jooksuajale vahetult eelnev ühest soost isendite asurkonnast eemaldamine avaldab tõsist negatiivset mõju populatsiooni asustusstruktuurile, vähendab geneetilist mitmekesisust ja liigisisest konkurentsi, langetades omakorda asurkonna vastupanuvõimet muutlike keskkonnatingimuste, erinevate parasiitide ja haigustekitajate suhtes.

Nii metssea kui metskitse puhul tuleks lõplikud otsused 2015. a küttimismahtude ja –struktuuri osas langetada alles pärast 2015. a ulukiseire aruande ilmumist juuni teises pooles.

Lugupidamisega,

Peep Männil ja Rauno Veeroja

KAUR ulukiseireosakond

Tähnikhirvest ja kabehirvest

Tähnikhirvest ja kabehirvest

Juba suvel liikusid kuuldused, et meie jahimaadel on nähtud hirvi. Kusagil kolm nädalat tagasi, ühel reedesel päeval, nägin Suuremetsas nn “piirisihi” kandis selgeid ja üsna suuri hirve jälgi. Ja paar päeva hiljem oli juba hirv Oongas ühel söödakohal rajakaameras. Ja seda oma nädal aega järjest. Pildid on ka siin kodulehel olemas. Ausalt öeldes ei tulnud selle pealegi, et tegemist pole mitte punahirvega, vaid hoopis tähnikhirvega. Aga nüüd on need pildid kuuldavasti saanud spetsialisti kinnituse, et tegu on tähnikhirvega ja takkajärgi vaadates – jah, punahirv on natuke teist tegu ja nägu küll. See nüüd siis takkajärgi tarkus.

Allpool olevast tehke omad järeldused!

Keskkonnaameti peadirektor pöördus Keskkonnaministeeriumi poole küsimusega tähnik- ja kabehirvest ja sai KKM sellise vastuse (kiri 02.02.2015 nr 13-1/15/276-2)

Austatud härra Onemar

Pöördusite Keskkonnaministeeriumi poole arvamuse saamiseks tähnik- ja kabehirve loodusest eemaldamise kohta.

Tähnikhirv ja kabehirv on mõlemad Eesti jaoks võõrliigid ning nende olulise negatiivse mõju tõttu looduslikule loomastikule ja taimestikule on nad kantud keskkonnaministri määrusesse nr 126 “Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri”. Keskkonnaministeeriumi seisukoht on, et tähnik- ja kabehirve isendid tuleb kiiremas korras loodusest eemaldada, et vältida nende sigimist ja siin populatsiooni loomist või hübridiseerumist punahirvega. Selle eesmärgi täitmiseks on oluline lubada mõlema liigi puhul aastaringset jahti, mis suurema tõenäosusega tagab soovitud tulemuse saavutamise. Seega leiame, et nende kahe hirveliigi Eesti loodusest eemaldamisel tuleks aluseks võtta looduskaitseseaduse § 57 lg 3 ja jahiseaduse § 23 lg 4 p 2 ning kehtestada ajaliselt piiramata jahiaeg.

Vastavalt looduskaitse seaduse §-le 57 on võõrliikide loodusesse laskmine keelatud ning keskkonnaministri määrusesse nr 126 kantud liikide elusisendite sissetoomine Eestisse, tehistingimustes kasvatamine ja tehingud üldjuhul keelatud. Seetõttu on oluline piirkondades, kus viidatud liike on nähtud või kus neid on jahil tabatud teha koostööd Keskkonnainspektsiooniga, et püüda välja selgitada loomade päritolu. Tuleb olla kindel, et Eestis ei ole näiteks hirveaedikutes tähnik- ja kaberhirvi. Samuti tagaks suurem järelevalve selle, et tähnik- ja kabehirve laskmise õigust ei kasutataks punahirve laskmiseks väljaspool punahirve jahihooaega.

 Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

 

Marku Lamp

Asekantsler

Teadmiseks: Keskkonnainspektsioon

Merike Linnamägi 626 2900; merike.linnamagi@envir.ee

Veelkord jahipidamisõiguse tasu maksmisest

Veelkord jahipidamisõiguse tasu maksmisest

Jutt siis sellest 10 eurost, mida iga jahimees peab aastas maksma. Ikka ja jälle kerkib esile mõni indiviid, kes teatab süüdimatult, et tema pole kuulnudki, et selline makse on vaja teha. Teised sellised on, kes ei tea, millal ta maksis ja millal makse otsa lõpeb, et uuesti maksta.

Kui puust ja punaseks, siis 1322*436*isikukood

Numbrile tuleb helistada, st valida number mobiiliekraanil ja vajutada vastavalt telefoni tüübile “Call”, “Yes”, “OK” vms. Kindlasti tuleb ära kuulata juhised ja vajutada pileti kinnitamiseks * (tärn), vastasel juhul piletit ei aktiveerita!

Süsteem vastab kõnele eesti keeles ja juhendab kasutajat pileti ostu kinnitamiseks. Pilet hakkab kehtima 1 minutilise viiteajaga alates ostmise hetkest.

NB! Otsemakset Ridango AS arveldusarvele ei aktsepteerita ning jahipidamisõigust ei tekitata. Palume kasutada õiguse soetamiseks selleks ettenähtud kanaleid.               

Kui siseneda pilet.ee keskkonda id-kaardiga, saab igaüks kontrollida oma jahipidamisõiguse tasu maksmist ja kehtivust. Kui maksta mobiiliga, saab seda teha nii, et makse lõppedes saadab operaator sinu mobiiltelefonile sõnumi ja tuletab sellega meelde, et makse saab läbi.

Veelkord kogu tekst mobiiliga maksmise kohta https://www.pilet.ee/cgi-bin/splususer/splususer.cgi?op=info&file=kuidasosta_mobiiliga.html

Mobiiliga

Mobiilioperaatorite m-makse (EMT, Elisa ja Tele2 klientidele)

Mobiilioperaatori vahendusel pileti ostmise teenusnumber 1322 on avatud EMT, Elisa ja Tele2 mobiilivõrkude kasutajatele.

Pileti ostmiseks vali oma mobiiltelefonilt number 1322*kood*isikukood / Ühiskaardi nr, kus:

  • “kood” tähistab ostetava pileti koodi. Võid valida nii meeldetuletusega (SMS-ga) kui meeldetuletuseta (SMS-ta) tüübi. Vaata ka piletite hindade ja koodide tabeleid (vali sobiv rubriik vasakust veerust)
  • “isikukood / Ühiskaardi nr” tähistab selle isiku isikukoodi või Ühiskaardi numbrit, kellele pilet ostetakse. Isikukoodile on võimalik osta ID-pileteid ja isikustatud Ühiskaardi olemasolul ka E-pileteid.

Numbrile tuleb helistada, st valida number mobiiliekraanil ja vajutada vastavalt telefoni tüübile “Call”, “Yes”, “OK” vms. Kindlasti tuleb ära kuulata juhised ja vajutada pileti kinnitamiseks * (tärn), vastasel juhul piletit ei aktiveerita!

Süsteem vastab kõnele eesti keeles ja juhendab kasutajat pileti ostu kinnitamiseks. Pilet hakkab kehtima 1 minutilise viiteajaga alates ostmise hetkest.

Teenustasud

Kasutajal on võimalik valida, kas osta meeldetuletuseta (SMS-ta) või meeldetuletusega (SMS-ga) pilet. Kui valida meeldetuletuseta pileti kood, lisandub pileti hinnale teenustasu 0.32 €. Kui valida meeldetuletusega pileti kood, lisandub pileti hinnale teenustasu 0.51 €. Viimasel juhul saadetakse mobiilile enne pileti lõppemist lühisõnum, mis tuletab meelde, et pilet on peatselt aegumas, ja soovitab osta uue pileti.

Tunnipiletite ning 1- ja 3- päeva pileti puhul saadetakse meeldetuletus 2 minutit enne pileti kehtivuse lõppemist. Ülejäänud pileti koodide puhul 2 päeva enne pilet kehtivuse lõppemist.

NB! Tunnipileti ostmisel ei saadeta ostu kinnituse kohta teavitust, lühisõnum saadetakse ainult 2 minutit enne tunnipileti lõppemist.

Tunnipileti korral lisandub teenustasu 0.32 €, olenemata piirkonnast. Tunnipiletit on võimalik osta vaid mobiiltelefoni vahendusel ning tunnipileti lõppemisel saadetakse pileti ostjale meeldetuletus SMS-ga.

Pileti ostmisel võib numbrist ka isikukoodi / Ühiskaardi nr ära jätta ja valida number kujul 1322*kood. Sel juhul seotakse pilet selle isikuga, kellele sellelt telefonilt viimati pilet osteti. Kui samalt telefonilt pole varem piletit ostetud, ütleb süsteem kasutajale vastavasisulise veateate.

Mobiiltelefoni vahendusel pileti ostmisel kontrollige oma m-konto seisu, et pileti ostmiseks oleks piisavalt krediiti, vastasel korral ei ole pileti ostmine võimalik.

Loe lähemalt isiklikust mobiilikontost.

Näide:

Mari-Liis Männik on üliõpilane ja soovib omale osta sooduspileti. Ta soovib saada ka meeldetuletuse kaks päeva enne pileti aegumist. Meeldetuletusega Tallinnas kehtiva 30 päeva sooduspileti kood on 225 (sobiva pileti valimiseks vaata piletite liigid ja hinnad Tallinnas või piletite liigid ja hinnad Tartus). Mari-Liisi Ühiskaardi number on 90000001903. Pileti ostmiseks valib ta oma mobiiltelefonil numbri 1322*225*90000001903 ja helistab sellele. Teenuse kinnitamiseks vajutab Mari-Liis mobiiltelefoni klaviatuuril * (tärn). Teenus vastab kõnele ja ütleb, et pilet on ostetud. Mari-Liis saab kaks päeva enne pileti aegumist meeldetuletava lühisõnumi. Kui Mari-Liis soovib ka edaspidi endale samalt telefonilt piletit osta, piisab sellest, kui ta valib numbri 1322*225. Teenuse kinnitamiseks vajutab Mari-Liis taaskord * (tärn). Iga piletiostuga võetakse Mari-Liisi kontolt maha vastava pileti hind ning kehtiv teenustasu.

Erinevatele isikutele ostetud piletite eest tasumine toimub tehingu sooritanud telefoni kontolt.

Piirangud seoses sigade aafrika katkuga

Piirangud seoses sigade aafrika katkuga

 

Tauditõrjemeetmete rakendamine sigade aafrika katku tõkestamiseks metssigade populatsioonis Eesti Vabariigi territooriumil

30.09.2014 nr 1-4.1/14/438

 

  1. I.              Asjaolud ja põhjendus

 

  1. Veterinaar- ja  Toiduamet on 18. septembri 2014 kirjaga nr 15.1-1/4180 pöördunud Keskkonnaministeeriumi poole ettepanekuga täiendavate tauditõrjemeetmete rakendamiseks seoses sigade aafrika katku diagnoosimisega Eesti Vabariigi territooriumil.

 

  1. Keskkonnaministeerium omakorda tuginedes jahiseaduse § 23 lg 4 p 5  on Veterinaar- ja Toiduameti ettepaneku edastanud 25. septembri 2014 kirjaga nr 13-11/14/7932-2 täitmiseks Keskkonnaametile.

 

  1. Sigade aafrika katk (edaspidi: SAK) on väga ohtlik loomataud, millele on võrdselt vastuvõtlikud nii kodu- kui metssead ning sellele haigusele on iseloomulik 100% surevus. Haiguse tekitajaks on viirus, mis on äärmiselt nakkav ja mis levib eelkõige loomade omavahelise otseste kontaktide teel, lisaks veel ka korjuste, kõikide haigustekitajaga saastunud esemete, transpordivahendite, loomasööda jmt vahendusel.

 

  1. Esmakordne taudi diagnoosimine Eesti Vabariigis toimus 08. septembril 2014 Hummuli vallas Valga maakonnas. Esimesele puhangule järgnes 10. septembril uus puhang Viljandi maakonnas Tarvastu vallas. Mõlemad juhtumid olid seotud metssigadega ning mõlemas eelnimetatud piirkonnas on Veterinaar- ja Toiduameti poolt määratletud 200 km2 suurused taudistunud alad, kus kõiki kütitud või surnuna leitud metssigu tuleb uurida SAK suhtes. Kodusigu pidavatele loomapidajatele on Veterinaar- ja Toiduameti poolt samuti kehtestatud mõningad kitsendused vastavalt põllumajandusministri 23. novembri 2004 määrusele nr 179 „Sigade klassikalise katku ja sigade aafrika katku tõrje eeskiri“.

 

  1. SAK on taud, mille puhangute puhul rakendab ettevaatusabinõusid taudi laialdasema leviku tõkestamiseks ka Euroopa Liit, kehtestades piiranguid liikmesriikide vahelisele kauplemisele elussigade või nende paljundusmaterjali, nendelt sigadelt pärinevale lihale või seda liha sisaldavatele toodetele. Euroopa Komisjoni otsusega rakenduvate kitsenduste ulatus ja kohalduvus sõltub sellest, kui suureks on hinnatud ohtu taudi levikuks.

 

  1. Euroopa Komisjoni rakendusotsusega 2014/637 on asjassepuutuvate liikmesriikide territooriumid selle ohuanalüüsi alusel jagatud kolme tsooni, millest III tsooni moodustab loetelu liikmesriikide haldusüksustest, kus SAK on diagnoositud nii kodu- kui metssigadel, II tsoon on loetelu liikmesriikide haldusüksustest, kus SAK on diagnoositud metssigadel ja I tsoon on nn „puhvertsoon“, mis külgneb aladega kus taud on diagnoositud metssigadel. Ülalnimetatud rakendusotsusega kehtestatud I tsoonist tohib välja viia üksnes SAKile uuritud ja negatiivse uurimistulemusega kütitud sigade rümpasid, nende osi või nendelt sigadelt pärinevat liha sisaldavaid tooteid tingimusel, et selliste loomsete saaduste turustamine toimub üksnes sama liikmesriigi territooriumil.

 

  1. II tsoonis tuleb läbi viia kütitud ja surnuna leitud metssigade uurimist SAK-le,  kütitud metssigade, nendelt pärineva liha või nendelt sigadelt pärinevat liha sisaldavaid tooteid, on keelatud tsoonist välja viia.

 

  1. 30. septembri 2014 seisuga on II tsooni määratud Viljandi maakonna Tarvastu vald, Valga maakonna Hummuli ja Õru vald ning Ida-Virumaa Lüganuse vald. Uutest leidudest teavitab Veterinaar- ja Toiduamet Keskkonnaametit, kes edastab info jahipiirkonna kasutusõiguse loa omajatele.

 

  1. Eesti Vabariigis on moodustatud riiklik tauditõrjekomisjon, mis koordineerib tauditõrjealaste tegevusi riigi tasandil. Riiklik tauditõrjekomisjon on kaasanud oma töösse vastava valdkonna eksperdid ning koostöös nendega on komisjon tulnud järeldusele, et vähendamaks taudi levikut metssigade vahendusel on hädavajalik teha muudatusi küttimise korraldamises.

 

  1. Jahiseaduse § 23 lg 4 p 5 kohaselt korraldab jahipidamist uluki kaudu leviva haiguse   tõkestamiseks Keskkonnaamet.

 

  1. Kuna  metssiga on oma olemuselt karja loom ja piisava sööda olemasolul küllaltki paikne, siis on otstarbekas jätkata tema söötmist ja küttimist peibutus-, varitsus- või  hiilimisjahina. Aju- ja koerajaht kõikidele ulukitele on otstarbekas keelustada, et mitte ajada metssigu liikvele.

 

  1. SAK II tsooni alalt kütitud  metssigade puhul on vaja esitada Veterinaar- ja Toiduametile vereproov analüüside tegemiseks ja Keskkonnaametile andmed kütitud isendite kohta. Esitatavad andmed  on vajalikud ülevaate saamiseks taudi leviku ulatusest  ja meetmete rakendamiseks selle tõkestamisel.

 

  1. Surnult leitud metsseast tuleb jahipidamise õigust omaval isikul vastavalt põllumajandusministri 23. novembri 2004 määrusele nr 179 „Sigade klassikalise katku ja sigade aafrika katku tõrje eeskirjale“ teavitada vastava maakonna volitatud veterinaararsti.

 

  1. II.           Otsustus

 

Arvestades käesoleva käskkirja punktis 1 toodud asjaolusid ning põhjendusi ning jahiseaduse § 23 lg 4 p 5 ja keskkonnaministri 20. mai 2014  määruse nr 13 “Keskkonnaameti põhimäärus” § 5 lg 2 p 42, § 6 lg 2 p 19 alusel,

 

 

OTSUSTAN:

  1. Keelustan ajujahi ja jahi jahikoertega (va haavatud uluki otsimine lõastatud jahikoertega) Eesti Vabariigi territooriumil tsooni II kuuluvate omavalitsuste territooriumil keelustamise kehtetuks tunnistamiseni.

 

  1. Luban jätkata metssigade lisasöötmist tsoonidesse I kuni III jäävate omavalitsuste territooriumil asuvates metssigade söötmiskohtades.

 

  1. Keskkonnaameti regioonidel korraldada jahipiirkondade kasutusõiguse lubade omajate informeerimine piirangute laienemisest uutele omavalitsuste territooriumitele.

 

  1. Käskkiri jõustub 01. oktoobril 2014.

 

  1. Keskkonnaameti regioonidel teha käskkiri e-posti teel teatavaks jahipiirkonna kasutusõiguse loa omajatele ja sisekommunikatsiooni peaspetsialistil avaldada teade Keskkonnaameti koduleheküljel.

 

  1. Kontrolli käesoleva käskkirja täitmise ja ajakohastamise üle panen Keskkonnaameti nõunik Teet Koitjärvele.

 

 

/allkirjastatud digitaalselt/

 

Andres Onemar

peadirektor

 

 

Jaotuskava:   metsaosakond, looduskaitseosakond, regioonide juhatajad, metsanduse juhtivspetsialistid,  peadirektori asetäitja eluslooduse alal, pressiesindaja, sisekommunikatsiooni peaspetsialist,Teet Koitjärv

 

 

Saata:  Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakond (peep.mannil@envir.ee);

Keskkonnainspektsioon (valve@kki.ee);

Veterinaar- ja Toiduamet (vet@vet.agri.ee);

Keskkonnaministeerium (keskkonnaministeerium@envir.ee).

 

 

 

 

 

 

Jaan Ärmus

jahinduse peaspetsialist

Metsaosakond

 

Lüüli Junti

peajurist

Üldosakond