Browsed by
Rubriik: Uudised

Haapsalu Jahiseltsi üldkoosolek

Haapsalu Jahiseltsi üldkoosolek

Haapsalu Jahiseltsi üldkoosolek toimub Käbi Pansionaadis 11.mai 2018  kell 18.00.

 

Üldkoosoleku päevakord on järgmine:

 

  1. 2017/2018  majandusaasta aruande esitamine.
  2. Revisjonikomisjoni akti esitamine.
  3. Majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni akti kinnitamine.
  4. Liikmemaksu  määramine.
  5. 2018/2019.a eelarve esitamine ja kinnitamine.
  6. Jahieetika rikkumised ja kaebuste arutamine
  7. Jooksvad küsimused

Võimalus pikendada jahipiletit.

Haapsalu Jahiseltsi üldkoosolek

Haapsalu Jahiseltsi üldkoosolek

Head jahikaaslased!

Käesoleva aasta Haapsalu Jahiseltsi üldkoosolek toimub  kahe nädala pärast reedel, 28.aprillil 2017 algusega kell 18:00 Lutakul.

 

Üldkoosoleku päevakord on järgmine:

1.2016/2017  majandusaasta aruande esitamine.

2.Revisjonikomisjoni akti esitamine.

3.Majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni akti kinnitamine.

4.Liikmemaksu ja sisseastumismaksu määramine.

5.2017/2018.a eelarve esitamine ja kinnitamine.

6.Häältelugemiskomisjoni valimine uue juhatuse ja revisjonikomisjoni valimiseks

7. Uue juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine

8.Jooksvad küsimused

 

Ootame rohket osavõttu!

Haapsalu Jahiseltsi juhatuse nimel,

Muudatused

Muudatused

29.03 seisuga muutsin Haapsalu Jahiseltsi kodulehe välimust, millest tulenevalt  on (eelmise kodulehe “stiiliga” ei olnud) edaspidi võimalik lehele logida ka tahvelarvutist ning nutitelefonist. Lähiajal proovin ka galerii korralikult funktsioneerima saada (hetkel põhimõtteliselt töötab aga piltide vaatamine suhteliselt kaootiline)! 🙂

Uus hooaeg!

Uus hooaeg!

Algamas on uus jahihooaeg.

1. ja 2. oktoobril kogunemine kell 8:00 Vätse püstkoja juures. Teeme soojendusjahi.

8. ja 9. oktoobril kogunemine kell 8:00 Vätse püstkoja juures. Maaomanike põdrajaht.

15. oktoobril  kogunemine kell 8:00 Vätse püstkoja juures. Seltsi üldpõdrajaht.

Teade!

Teade!

Head Haapsalu Jahiseltsi liikmed!

Ootame Sind ja Sinu kaaslast eduka jahihooaja lõpupeole 5.03 kell 18.00. Pidu toimub Jahta Restos (Holmi 14, Haapsalu). Saame kokku, sööme head-paremat, muljetame ning teeme mõnusa elava muusika saatel mõned kiiremad tantsuliigutused.

Sinu osalemisest palume teada anda Olevile (olev.peetris@laanenigula.ee) hiljemalt 26.02.2016. Osalustasu on 12 eur/inimene. Osalemistasu palume kanda Olev Peetrise arveldusarvele EE382200221016925673 Swedbank AS

Haapsalu Jahiseltsi juhatus

Metssigade küttimisest SAKi tingimustes.

Metssigade küttimisest SAKi tingimustes.

Metssigade küttimisest SAKi tingimustes.                                    21.jaanuar 2016 nr.7

Viimasel ajal on olnud kõneaineks metssigade küttimine SAKi tingimustes. Seoses SAKiga on muudetud ka Jahiseadust, jahieeskirja ja kehtestatud teisi õigusakte. Kogu regulatsiooni leiate EJS koduleheküljelt bänneri Jahiseadus alt. Kõige kuumemad on olnud arutelud selle üle, kuidas maaomanikud saaksid jahiseltsidelt tasuta metssealube. Jahiseaduse muudatus sätestab, et „Keskkonnaametil on õigus riikliku loomatauditõrje komisjoni ettepanekul kehtestada sigade Aafrika katku tõrjumise eesmärgil ajavahemik ja piirkond, mille jooksul ja kuhu jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa metssigade küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule.“   Kui see seaduse muudatus oli arutelul Riigikogu Keskkonnakomisjonis, siis olid EJS esindajad vastu sellele, et maaomanikele ja nende poolt määratud isikutele  SAKiga seoses tasuta lube anda. EJSi esindajad kinnitasid, et jahimehed saavad ise nendele pandud kohustustega hakkama. Samuti kinnitasime, et kui kuskil on probleeme, siis alati saavad maaomanikud ja jahimehed läbi rääkida ja leida lahenduse. Enamikus piirkondades sellel teemal probleeme pole. Riigikogu keskkonnakomisjon arvestas jahimeeste seisukohtadega. Muudeti sõnastust jahimeestele sobivamaks ja lisati juurde, et ettepaneku metssea lubade väljastamiseks peab tegema KKA-le Riiklik Tauditõrje komisjon ja samuti tuleb ajavahemikule lisaks määrata ka piirkond. Piirkond võib olla siis ka kuni jahipiirkonna täpsusega. Piirkonna lisamise ettepanek tuli EJS-lt ja selle mõte oli, et kui üldse, siis tegeleda tuleks eelkõige probleemsete piirkondadega, ehk siis nendega, kus mingil põhjusel ei kütita piisavalt metssigu.

20. jaanuaril toimus Veterinaar- ja Toiduametis (VTA) Riikliku tauditõrje komisjoni (edaspidi komisjon) korraline istung. Ühe päevakorra punktina oli arutelul ka küsimus, kas teha Keskkonnaametile ettepanek kehtestada sigade Aafrika katku tõrjumise eesmärgil jahihooaja lõppemiseni s.o 29.02.2016. a kogu Eesti territoorium piirkonnaks, kuhu jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa metssigade küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule. Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad president Margus Puust ja tegevjuht Tõnis Korts olid lähtuvalt juhatuse eelnevast otsusest sellele vastu. Keskkonnaameti peadirektori Andres Onemari kinnitusel on ametil eelkõige vaja kindlust, et SAKiga seoses etteantud küttimismaht täidetakse. EJS esindajad kinnitasid, et jahimehed teevad omalt poolt kõik võimaliku, et mahud saaksid täidetud. EJS ettepanekul ja arvestades jahimeeste poolt teostatud edukat küttimist ja korjuste matmisi otsustati ülal nimetatud ettepanekut komisjoni poolt KKA peadirektorile seekord  mitte teha.

Kui kuskil piirkonnas tekib probleeme metssigade küttimisega, siis tuleb küsimus uuesti aruteluks. See ei puuduta objektiivseid tingimusi, nagu näiteks seda, et maht jääb küttimata sellepärast, et metssigu lihtsalt pole. Seetõttu on oluline teada kõigil seltsidel, et katkuga seoses kehtestatud küttimismaht on oluline täita. Sellesse tuleb suhtuda tõsiselt. Kui metssigu ei ole, siis oleks mõistlik sellest operatiivselt informeerida piirkondlikku jahindusspetsialisti.

Tauditõrje komisjon kinnitas teadlaste ettepanekul eesmärgiks viia kolme aasta jooksul metssigade arvukus kuni 1,5 isendini 1000 ha kohta. Ka see meede on otseselt seotud SAKiga ja loomulikult katku möödudes vaadatakse üle. Teadlaste sõnul kindlustab selline loomade tihedus katku leviku peatumise ja hääbumise.

Komisjonis räägiti veel emiste küttimise olulisusest. Arvukuse langetamisel on peetud tähtsaks emiste küttimise osakaalu suurendamist. EJSi esindajad selgitasid vastates komisjoni liikmete küsimustele jahimeeste seisukohti ja arvamusi. Jahiseltside jahimehed on enamuses piisavalt kogenud ja head loodusetundjad, et ka nende keerukate väljakutsetega toime tulla ja etteantud ülesanded täita. EJS ja VTA vahelise kokkuleppe kohaselt teeb VTA 2016. aastal lepingud emiste küttimise ja korjuste matmise toetuseks otse seltsidega. Kuidas lepingut sõlmida, sellekohane info on liikmetele EJSi poolt saadetud ja on leitav ka kodulehelt.

Erakorraliste meetmete ja normide kasutuselevõtt metsseajahil on tingitud Sigade Aafrika Katkust. See ei ole kerge kellelegi. Mida korrektsemad ja edukamad me selle ohjamisel oleme, seda rutem saabume tagasi normaalse elurütmi juurde.  Seakatku tõrjumise puhul on mõistlik näha suuremat eesmärki. Katel ja supp, milles oleme on üks ja paraku ei õnnestu kellelgi katla mõnes nurgas oma suppi keeta.

 

Kivi kotti!

Tõnis Korts

EJS tegevjuht

Jahieeskiri sai mitmeid uuendusi

Jahieeskiri sai mitmeid uuendusi

Keskkonnaminister Marko Pomerants kinnitas jahieeskirja muudatuse, millega täpsustatakse mitmeid sigade Aafrika katku tõrjumisega seotud sätteid, samuti lisati kütitavate väikeulukite nimekirja šaakal.

 

Eelmise aasta novembris võttis Riigikogu vastu jahiseaduse muudatuse, millega lubatakse sigade Aafrika katku tõrjumisel kasutata kunstlikku valgusallikat, küttida seisva mootoriga mootor- või maastikusõidukist ning teatud juhtudel kasutada püünisaedu. Jahieeskirjaga täpsustatakse nende kasutamise reegleid.

 

„Jahindusvaldkonna seadusloome koha pealt nüüd enam seoses seakatkuga miskit oodata ei maksa. Natuke lund sai ka me haldusala poolt metsa alla ja nüüd pole muud kui tauditõrjega edasi liikuda,“ märkis keskkonnaminister.

 

Kunstlikku valgusallikat kasutades peab püssiraua suue lasu hetkel asuma maapinnast vähemalt 2,5 meetri kõrgusel. See on äärmiselt oluline ohutuse seisukohast, sest valgusallika valgusvihu ulatus on kuuli, eriti vintrelva kuuli tabamiskaugusest tunduvalt lühem, mistõttu ei saa kütt madalalt tulistades tagada lasu ohutust, nägemata objekte, mis asuvad kaugemal kui valgusvihk. Ülevalt alla tulistades väheneb kuuli lennukaugus ja see jääb üldjuhul küti valgusvihu ulatusse.

 

Jahirelvad peavad üldjuhul transpordivahendis olema laadimata ning püssikotis või kabuuris. Jahieeskirja muudatus lubab seisva mootoriga mootor- või maastikusõidukis relva püssikotist välja võtta ja laadida vahetult enne metsseale suunatud lasu sooritamist.

 

Keskkonnaagentuuri, Keskkonnaameti ja Eesti Jahimeeste Seltsi ettepanekul lisati väikeulukite nimekirja šaakal ning sätestati šaakali küttimiseks lubatud jahipidamisviisid ja -aeg.

 

Esimest korda määrati šaakal kui liik Eestis jahikaamerate abil mõned aastad tagasi. Alguses arvati, et šaakal on võõrliik, kuid tänaseks on kindlaks tehtud, et šaakal on meile levinud looduslikul teel. Šaakal on oma suuruselt karu, hundi ja ilvese järgi neljas kiskja meie aladel, kes murrab ka väiksemaid koduloomi. Arvestades šaakali kiiret sigimisvõimet ja suhteliselt varjatud eluviisi võib temast kiiresti saada nuhtlus meie lambakasvatajatele ja seetõttu ka poollooduslike koosluste hooldamisele ja seal pesitsevatele linnuliikidele.

 

Lubatud jahipidamisviiside ja jahiaja määramisel on lähtutud liigi spetsiifikast ning meie jahipidamiskultuurist ja tavadest. Šaakal on bioloogiliselt ja käitumiselt väga lähedane hundile, mistõttu on otstarbekas lubada kasutada šaakalijahil hundijahi küttimismeetodeid ja -vahendeid ning sätestada hundiga sama jahiaeg. Šaakali küttimisele ei ole esialgu planeeritud sätestada arvulisi limiite.

 

Kuna šaakali ökoloogiast on vähe teada, on tema kohta täiendavate andmete kogumine väga oluline. Seetõttu tuleb kütitud või surnult leitud šaakalist koheselt teavitada Keskkonnaametit.

 

Hiiu ja Saare maakondades pikendatakse hundijahi pidamise aega kahe kuu võrra 1. oktoobrist kuni 31. märtsini kõiki varem lubatud jahipidamisviise kasutades, välja arvatud jaht jahikoertega alates jahiaasta lõpust kuni 31. märtsini.

 

Lisaks muudetakse ka seireandmete kogumise korda, nimelt vähendatakse põtradelt kogutavate bioproovide mahtu ning täpsustatakse ruutloenduse sätteid ja lihtsustatakse kopra jahindusstatistiliste andmete esitamise nõudeid.

 

 

Muudatuste seletuskirja saab lugeda Keskkonnaministeeriumi kodulehelt: http://www.envir.ee/et/uudised/jahieeskiri-sai-mitmeid-uuendusi

 

Lisainfo:

Berit-Helena Lamp

Keskkonnaministeeriumi kommunikatsiooni peaspetsialist

+372626 2910, +3725303 6253

berit-helena.lamp@envir.ee

Metssigade küttimist hõlbustavad meetmed

Metssigade küttimist hõlbustavad meetmed

Keskkonnaameti pressiteade

6. jaanuar 2016

 

Alates tänasest on lubatud metssigade küttimist hõlbustavad meetmed

 

Keskkonnaamet kinnitas jahiseadusest tuleneva võimaluse küttida metssigu seisva mootoriga mootor- ja maastikusõidukist, mootor- ja maastikusõidukit muul viisil kasutades ning kunstliku valgusallika abil 6. jaanuarist 2016 kuni 28. veebruarini 2017.

 

Seadusest tulenevate leevenduste eesmärk on anda võimalus sigade arvukust kiirendatud tempos vähendada. „Sõidukites on lasu sooritamiseks parem vaateväli, kuna kütt asub maapinnast kõrgemal ning sõidukile toetumisel on looma tabamise tõenäosus suurem. Kunstliku valgusallika kasutamine võimaldab täpsemalt küttida talvepäevadel, mil loomulikku valgust napib ning pimedaks läheb juba varastel õhtutundidel,“ selgitas Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Jaanus Kala küttimismuudatuste vajadust.

 

Määratud perioodi kehtestamisel lähtus Keskkonnaamet asjaolust, et 2015/2016 jahihooaja alguses oli Eestis metssea talvine asutustihedus umbes 6 isendit 1000 ha jahimaa kohta ning seakatku leviku seiskamiseks või selle kiiruse oluliseks pidurdamiseks vajaliku tasemeni, 1,5 isendit 1000 ha kohta, jõudmine võtab hinnanguliselt 2-3 aastat aega.

 

Seni on Keskkonnaamet kehtestanud seakatku tõkestamiseks metssigade küttimismahu ja -struktuuri jahipiirkondades. Lisaks keelustas amet metssigade lisasöötmise ning tõhustas kütitud isenditest teavitamise süsteemi.

 

Taudi laialdase leviku ja selle olulise mõju tõttu Eesti majandusele ning seakasvatajatele on vajalik intensiivse jahi jätkamine ka tulevikus.  Keskkonnaamet tunnustab neid jahipiirkondade kasutajaid, kes mõistavad küttimise vajadust ning aitavad kaasa seakatku leviku piiramisele. Ühtlasi tuletame meelde, et küttimisel on oluline järgida ohutusnõudeid. Hämaral ajal ja kunstliku valgusallikaga küttides tuleb veenduda lasu ohutuses ning võimalusel sooritada lask kõrgistmelt.

 

Küttimismahtude täitmise jälgimist ja jahimeestele pandava ülesande ajakohastamist teostab Keskkonnaamet koostöös Keskkonnaagentuuri, Keskkonnainspektsiooni ning Veterinaar- ja Toiduametiga. Metssigade küttimisandmete aruanded avaldatakse igakuiselt Keskkonnaameti kodulehel.

 

Lisainfo:

Jaanus Kala

Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja

e-post: jaanus.kala@keskkonnaamet.ee

telefon: 5144 510

 

Teate edastas:

Sille Ader

Keskkonnaameti pressiesindaja

e-post: sille.ader@keskkonnaamet.ee

telefon: 6807 440, 5745 0332