Browsed by
Rubriik: Uudised

Metssigade lisasöötmisest eeloleval talvel

Metssigade lisasöötmisest eeloleval talvel

Lugesin hommikul sellist dokumenti ja mõtlesin, et peaks selle info võimalikult varakult ja võimalikult laialt edastama. Loomulikult on alljärgnevas käskkirjas veel muudki huvitavat, aga tõin välja vaid selle 6. punkti metssigade lisasöötmise keelustamisest ja peibutussöötmise lubamisest. Täies mahus saab lugeda siit: http://keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/hadaolukorrad/sak/

Keskkonnaameti peadirektori 18.08.2015 käskkiri nr 1-4.1/15/365 “Metssigade küttimise korraldamine sigade aafrika katku tõkestamiseks metssigade asurkonnas Eesti Vabariigi territooriumil” (väljavõte):

6. Keelustada metssigade lisasöötmine Eesti Vabariigi territooriumil ajavahemikus 01.10.-30.04. Lubatud on peibutussööda kasutamine varitsusjahil kõrgistmelt, kus söödakus tohib olla kuni 100 kg ning peibutussöötmise kohas maas kuni 10 kg tera- ja/või kaunvilja, sealhulgas hernes või mais. Isevoolse söödaku korral ei tohi ööpäevas väljastatav kogus ületada 10 kg. Peibutussöötmise kohtade omavaheline kaugus peab olema vähemalt 1 km ning peibutussööt ei tohi olla kaugemal kui 150 m kõrgistmest.

Jahipidamisõiguse tasud

Jahipidamisõiguse tasud

Tuletan meie jahiseltsi liikmetele meelde, et jahipidamisõiguse olemasoluks peab olema makstud ka iga-aastane jahipidamisõiguse tasu (10 eurot). Seda saab teha mobiiltelefoniga või internetist www.pilet.ee kaudu. Mobiiliga makstes saab tellida ka meeldetuletuse makse lõppemisest, et õigeaegselt uus makse sooritada.

Tuletan seda maksmise vajadust meelde just seetõttu, et need jahimehed, kes peavad praegu suvist põllujahti ja alustavad enne suuri ühisjahte ka linnujahiga, seda mitte ei unustaks teha.

Kui jahipdamisõiguse tasu on jäänud mingil puhul maksmata ja hilisemal jahilubade kontrollil tuvastatakse, et uluk on kütitud perioodil (näiteks metssea luba on suletud sellisel kuupäeval kui jahipidamisõiguse tasu ei olnud makstud), millal jahipidamisõiguse tasu oli maksmata, siis on karistused väga karmid – lisaks rahatrahvile tuleb hüvitada ka uluki surmamisega keskkonnale tekitatud kahju. Täpselt, nagu salaküttimise puhul.

Kuidas kontrollida, kas Sul on jahipidamisõiguse tasu momendil olemas või mitte?

Sisene www.pilet.ee keskkonda ja identifitseeri ennast ID kaardiga. Saad vaadata kõiki Sinul kehtivaid õiguseid. Vasakul avaneb menüü ja sealt valides saad vaadata ka eelnevalt ostetud õiguste ajalugu, ehk siis seda, millal lõppes eelmisel aastal makstud jahipidamisõigus.

 

Eesti vägevaim jahiauto on Kaido ja Kerlini Toyota

Eesti vägevaim jahiauto on Kaido ja Kerlini Toyota

Eks me kõik oleme selle auto teenuseid kasutanud ja vägev on ta küll! Aga, et nii vägev, et Eestis paremat polegi – vot selle peale pole osanud mõelda!!!

Artikli tekst EJS kodulehelt

Eesti vägevaim jahiauto on Kaido Eriku/Kerlin Ledise Toyota Hilux!

 

 

 

 

 

 

 

Kuu aja jooksul valisid Eesti jahimehed ja nende sõbrad Eesti vägevaimat jahiautot. Parimad selgusid Facebookis enim meeldivaks märgitute põhjal. 8 parimat autot ootame demonstratsioonipäevale 18. aprillil kell 10.00-18.00 Amserv Järve müügisalongi Pärnu mnt 232.

Esimese koha saavutas (1048 häälega) Kaido Erik/Kerlin Ledis Toyota Hilux, kes saavad Amservilt nädalavahetuseks kasutamiseks LandCruiser 150.
Teise koha saavutas Egert Polli Nissan Patrol (894 häält), kes saab Amservilt nädalavahetuseks kasutada Toyota Hiluxi.
Kolmanda koha saavutas Tanel Tuulemees Audi 100 c3 (422 häält) Amservilt nädalavahetuseks kasutada Toyota RAV4.

8 parimat, keda ootame Amservi autode demonstratsioonipäevale on lisaks esikolmikule Hegne Lump (311), Rubo Lomp (301), Marek Lill (282), Alain Sivous (212) ja Vilmar Rei (156).

Eesti vägevaim jahiauto on valitud!

 

Jahiaasta lõpetamine

Jahiaasta lõpetamine

Head jahikaaslased!

Lõpetame eduka jahiaasta koosviibimisega Taksi Pubis 20. märtsil kell 20. Sööme, joome ja muljetame.Osalustasu on 10 eur inimene. Pane iseend ja oma kaaslane kirja: kerlin12@hotmail.com või 5233025 hiljemalt 9. märtsiks

Osalustasu maksa sularahas või kanna EE511010010127960016 Kerlin Ledis

Haapsalu Jahiseltsi juhatus

KAUR soovitused metssigade ja metskitsede küttimiseks (Peep Männil ja Rauno Veeroja)

KAUR soovitused metssigade ja metskitsede küttimiseks (Peep Männil ja Rauno Veeroja)

Lisaks juurde veel üks link EJS kodulehele http://www.ejs.ee/et/uudised-ja-teated/2440-sak-infopaeev-viljandis.html

Tere,

Lähiajal leiavad aset maakondlike jahindusnõukogude koosolekud, kus tehakse esialgsed otsused metssigade küttimiseks 2015.  jahihooajal. Käesolevaga toome välja soovitused, mida võiks arvestada lisaks 2014. a ulukiseire aruandes välja toodud soovitustele.

Ettepaneku aluseks on järgmised teadmised:

  • Metssea asustustihedus Eestis on jätkuvalt kõrge ning tema tekitatud kahjud maamajandusele jätkuvalt suured;
  • Alates 2014. a suvest on Eestisse levinud sigade aafrika katk (SAK), mille levik on siiani piirdunud vaid üksikute maakondadega;
  • Katku levik metssea populatsioonis on positiivses korrelatsioonis  nende asustustihedusega;
  • Metssigade liikumisaktiivsus suureneb kevadel-suvel elupaikade vahetuse ning sügisel noorte isendite  (kesikud) hajumisrände tõttu.

Eelnevast tulenevalt soovitame kõikidel seakatkust veel puutumata jahipiirkondade kasutajatel 2015. a märtsis ja aprillis jätkata tavapärasest märksa intensiivsema noorloomade küttimisega söödaplatsidel, vähendamaks metssea  asustustihedust. Katk ei pruugi levida üle kogu Eesti ning tema hääbumine lokaalsel tasandil on võimalik, kui me suudame metssea asustustihedust ennetavalt oluliselt alandada. Samas tuleks vältida täiskasvanud isendite (2 või enam aastat) isendite küttimist, kuna karja struktuuri lammutamisel suureneb noorloomade liikumisaktiivsus.

Siinkohal tuleb arvestada asjaoluga, et katku ei kanna edasi mitte niivõrd juba haigestunud, kuivõrd need terved loomad, kes külastavad nakatunud loomade söödaplatse. Katku leviku võimalus teiste liikide, sh huntide ja teiste raipesööjate abil on tühine võrreldes metssigade omavaheliste kontaktidega. Seetõttu peaksime katku leviku kontekstis kontsentreeruma eeskätt metssea asurkonna ohjamisele.

Lisaks metssigade küttimist 2015. jahiaasta alguses puudutavale otsusele soovitame jahindusnõukogudel paralleelselt langetada ka esialgne otsus metskitsede küttimise alustamise osas, lähtudes 2014. a ulukiseirearuandes esitatud soovitustest.

Kuigi vastavalt jahieeskirjale on lubatud jahipidamine metskitse sokkudele juba alates 1. juunist, soovitame metskitsede jooksuajale eelnevast (juunikuisest) sokujahist selle negatiivsete mõjude tõttu populatsioonile pigem loobuda. Jooksuajale vahetult eelnev ühest soost isendite asurkonnast eemaldamine avaldab tõsist negatiivset mõju populatsiooni asustusstruktuurile, vähendab geneetilist mitmekesisust ja liigisisest konkurentsi, langetades omakorda asurkonna vastupanuvõimet muutlike keskkonnatingimuste, erinevate parasiitide ja haigustekitajate suhtes.

Nii metssea kui metskitse puhul tuleks lõplikud otsused 2015. a küttimismahtude ja –struktuuri osas langetada alles pärast 2015. a ulukiseire aruande ilmumist juuni teises pooles.

Lugupidamisega,

Peep Männil ja Rauno Veeroja

KAUR ulukiseireosakond