Haapsalu Jahiseltsi üldkoosoleku protokoll
Kuupäev:29.05.2014.
Koht : Käbi Pansionaat,Lutaku
Koosoleku juhataja : Olev Peetris
Protokollija: Tiit Kõnd
Päevakord:
- 2015/2016 majandusaasta aruande esitamine;
- Revisjonikomisjoni akti esitamine;
- Majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni akti kinnitamine;
- Liikmemaksu ja sisseastumismaksu ning maksetähtaja määramine;
- 2016/2017.a eelarve esitamine ja kinnitamine;
- 2015 aasta üldkoosoleku otsuste täitmine (põhikirja muudatused);
- Muudetud põhikirja vastuvõtmine;
- Jahiseltsi liikmete maksimaalne arv;
- Uute liikmete vastuvõtmine;
- Lubade hinnad;
- Külalisjahimeeste ja väliskülaliste kutsumise kord ja hinnakiri;
- Röövlindude ja väikekiskjate arvukuse piiramine;
- Lisasööda varumise kord;
- Söödapõldude harimine;
- Jahirajatiste ehitamise kord;
- Jooksvad küsimused.
Koosoleku päevakord kinnitati üksmeelselt, vastuhääli ei olnud.
Koosolekul osalejaid oli kokku 58 liiget ( sealhulgas 4 volitust), seega oli koosolek otsustusvõimeline.
Koosolekul arutati ja otsustati järgmist:
1.2015/2016 majandusaasta aruanne. Esitas Arvo Kuslap.
Aruanne hõlmab ajavahemikku 01.04.2015 – 30.03.2016 Küttimine on arvestatud 01.03.15 – 29.02.2016. Seisuga 01. aprlill 2015 oli jahiseltsis liikmeid 105 Juurde võeti liikme kandidaatitena Silvia Timmermann, Vallo Vilta, Ülo Tammann, Arko Annamaa,Sergei Tserepannikov, Raul Kandla, ja Andrus Kurg.. seega hetkel on meil jahiliikmete arv kokku 112. Omal soovil lahkus Tarmo Paio. Seega on liikmete arv 111.
Kasutada olev jahipiirkonna suurus oli majandusaastal 34505 ha (eelnevalt 22 960 ha),2 mail 2014 Keskkonnaameti määrusega nr. 1-41/14/237 Silma looduskaitse ja Matsalu rahvuspargi osaline liitmine Haapsalu jahipiirkonnaga ja Haapsalu jahipiirkonna piiride muutmine. Sellega seoses on nüüd Haapsalu jahiseltsi jahimaa pindala 34 505 ha.
On läbi viidud ulukite tavaloendus pikaajalistele tähelepanekutele ja talviste vaatlusandmete jälgede kaardistamisele.) On teostatud suurkiskjate (hundi, karu ja ilvese) vaatluslehed aga kuna puudus püsiv lumekate vaatlusandmed on ebatäpsed jäi teostamata ruutloendus..
2015.aasta kevadel loendati meil 80 põtra, 250 metskitse, 350 metssiga, 1 ilvest, 150 kobrast.
Majandustulemused
Tulud 39 600,68 EUR
Kulud 22 220,83 EUR
Panga jääk majandusaasta alguses 50655,30 EUR
Panga jääk majandusaasta lõpus 68 035,15 EUR
Panga jääk täna . 68045,26 EUR
Küttimine: Algas 1..märts 2015 ja lõppes 29.veebruar 2016.
Põder: Küttimiskvoot põtradele oli meil min 50 isendit, kütiti 53 . Põtradest kütiti pulle 20, lehmi 18, pull-vasikaid 7 ja lehm-vasikaid 8 Autoavariis hukkus 5 põtra ja muul põhjusel 3 põtra.
3.oktoober toimus meil põdra ühisjaht koos maaomanikega kokku oli jahis 38 osalejat, meil õnnestus küttida 1 põder ,millest tehti suitsuvorsti ja jagati maaomanikele.
Põdra üldjaht toimus 17.oktoobril 2015 .a., jahis osales 68 jahimeest ja 3 jahinaist.. Jahis õnnestus küttida 9 põtra
21.november 2015 toimuval ühisjahil osales Triin Roostfeldt koos filmimeestega , toimusid saate Püssi ja Panniga võtted. Meil filmiti jahi korraldust , kuid loodetud panniga maksa praadimine jäi järgmist korda ootama Põtradele peeti ühisjahte alates oktoobri algusest kuni 15 detsembrini, .Põdra jahtide käigus õnnestus meil küttimiskvoot täita ja õige kooslusega .
Metssiga-Minimaalne küttimiskvoot oli 300 (190) isendit, kuid kütiti 456 ( 71 kulti, 47emist, 64 kesikkulti, 74 kesikemist, 111 kultpõrsast ja 89 emispõrsast). Liikluses hukkus 3 metssiga. Kuna talv oli lumevaene siis oli ,siis oli metsseajaht ka raskendatud , kuna puudusid luureandmed ja ka varitsusjaht ei andnud erilisi tulemusi, kuna metssead kasutasid lisasööta väga minimaalselt .Küttimiskvoot sai täidetud ,tingimus et 50 % täiskasvanud ja kesikutest peab moodustama emised meil oli see 47 %.. kuna talv oli metsigade suhtes väga leebe ja lume puudumisel oli sööta kerge kätte saada, siis sellest tulenevalt peaks meil metssigade populatsioon olema tugev, et järgneval hooajal peame olema valvsad kahjustuste ärahoidmisel .Kuid metssigu ähvardab oht – Aafrika seakatk , Lõuna Eestis on teinud juba suurt laastamistööd on suur oht , et see ka meil laastama hakkab
Metskits: Soovituslik küttimiskvoot oli 30 . Meil ei kütiti 20 isendit.. Liikluses hukkus 25 metskitse. Metskitse arvukus on tänu mitteküttimisele ja soodsale talvele tõusuteel, Kuid huntide arvukus on tõusuteel ,arvatavasti liiguvad hundid edasi lõuna ja kesk eestist lääne poole sest siin on toidubaas rikkalikum.
Hunt: Küttimislimiit oli Kullamaa, Martna ja Kasari maadel luba küttida 10 isendit kõik kütiti, Kuid peale hundijahti on meil nähtud kahte hunti ,arvatavasti jäid need meile pesitsema ,samuti viimase lumega olid Suuremetsas vähemalt 4 hundi jäljed ,
Ilves: Loendus andmetel 1-2 ilvest ,aga lumeolud puudusid nii, et tegelikku seisu on raske ennustada .Kogu Läänemaa küttimiskvoot oli 0 isendit v.a. Vormsi saar. 1isend, mis ka realiseeriti
Saakal: oli meil võimalus küttida võõrliiki šaakalit , meil õnnestus küttida 2 isendit (Ago Koogas ja Tõnis Vichterpal) 20 veebruaril ühisjahil külastas meid TV Osoon saategrupp –saatejuht Sander Loite, teemad olid metssigade küttimine ja saakal
Väikeulukijaht
Linnud. Kütiti kokku 521 hane ,sellest rabahani 49, suur-laukhani 8, hallhani 111, valge-põsklagle 353. Parte kütiti kokku 575.Kaelustuvi 7, nurmkana 9 ja metskurvits 5 .
Röövlinnud
Norm oli meil 170 röövlindu, ( 1000 ha kohta 5 röövlindu) ja see jäi täitmata , täitmine 44 %
Hallvareseid 67 , künnivares 0, kormoran 0, ronk 2,hallhaigur 5: kokku 74 röövlindu
Väikeulukid
Väikekiskjad. norm oli meil 306 (1000 ha kohta 9 väikekiskjat)
Täitmine oli 111 %
Kütiti 40 rebast ( eelmine aasta. oli 32), kährikkoeri 231 (eelmine aasta 180), metsnugiseid 59 (29), 4 tuhkrut 6 minki, kokku 340 (260) isendit
Tänu mõnedele aktiivsetele jahimeestele sai röövikute norm täidetud
Künno Kalk 32 kährikkoera, 5 rebast ja 2 minki (39),Alar Kruusma 31 nugist 1 kährik (32) Oleg Chizevitch 16 käh. 4 rebast (20) Tõnu Targamaa 18 käh. (18)Nikolai Tserepannikov 9 kährikut, 1 reb. 8 nugist (18),
Eelmisel aastal kütiti 40 (41) kobrast ja kütiti 4( 1) halljänest.
1.märtsist -2015 .a. 29.veebruar 2016 käis lubade registreerimis zurnaalidest läbi 576(379)suuruluki luba ja343 (306) väikeuluki luba, see on kokku 919( 534 ) . Lubade täitmine on üldiselt korrektne, kuid esines ka üksikuid puudusi. Mõningate kütitud väikeulukite määramisel pole osanud jahimehed ilmselt liiki määrata, sest on märgitud lihtsalt „part“, „hani“
2015/16a. küttimiskvoote ei tea need tulevad jahindusnõukogu otsusega
Söödapõllud ja lisasöötmine
Rajatud söödapõlde ligi 6,5 ha ulatuses: Võnnu JP 3 ha V. Kallas, . Espre JP 1,4 ha R. Kert. J. Sünt.,A. Sünt 2 ha Asuküla
Suur, suur tänu tehtud töö eest söödapõldude rajamisel, Kuid nüüd juhatuses otsustati, et edaspidi sõõdapõldusid ei rajata.
Talv oli meil lumevaene ja seoses sellega oli ulukite lisasööta tarbisid minimaalselt, metskitsede lehisvihad jäid alles, aga need tuleb teha sel aastal uued, järgmine talv tuleb tõenäoliselt rohke lumega ja külmaga , siis on metsloomad näljas .. Samuti paluks teha hoidlad vanadest vihtadest puhtaks, et saaks uued juuni lõpus sisse panna. Kuid meil oli piisavalt palju sigade söötmiskohti ,kus ka meelsasti metskitsed käisid teravilja söömas.
Tahaks loota et kõik liikmed teevad tulevikus vihad valmis ja viivad õigeaegselt hoidlatesse või hoiavad kodus , et talvel saab viia juurde kohta kus tekib lisasöödaga puudus.
RMK leping sõlmiti september 2013 , mille alusel on meil võimalik jahti pidada riigile kuuluval maal, , et vältida põdrakahjustusi Kopratammide likvideerimine Ungru ja Juurika ojal
Märtsis saadeti meile kvartalid Suuremetsas kus on oht põdra ja kopra kahjustusteks.
Matsalu RP palve väikekiskjate küttimiseks Matsalu rahvuspargis, väikesaartelt väikekiskjate likvideerimine. Meil käis dessant Kumari saarel 09.04.2016, kütiti Kumaril 2 rebast. Suur tänu kõigile , kes sellest osa võtsid.
Sportlik tegevus: Meie laskesportlased on aktiivselt osa võtnud sportlikest jahivõistlustest.
- Kirsi saavutused eesti meister Compakt Sportingus III koht Fitac Sportingus. EKV CSP II koht EKV Inglise Sportingus III koht
Meeskondlikult olin koos Jaan Targamaa Silma LK koosseisus EKV Kombi harjutuses II koht ja EMV II koht
Haapsalu JS kokkutulek
04.juulil toimus meil oma jahiseltsi kokkutulek. Seal loositi osalejate vahel 3-liikmelised võistkonnad, kelle tuli läbida mitmevõistlus, mis koosnes siledaraudsest püssist kuuliga sea tabamises, haavlitega taldriku tabamisest ning ka teadmiste kontrollist viktoriini näol. Osales 11 võistkonda. Viktoriin oli seekord meeskondlik Kuna meil on jahiseltsis 3 naisliiget ja kõik osalesid kokkutulekul siis neil oli võimalik panna kokku oma võistkond , mida kasutati ära.
Mitmevõistlus:
1) võistkond nr. 8 – Raivo Kert, Viljar Varimaa, Janno Tikerpuu (auhinnaks põdra luba)
2)võistkond nr. 6– Kalju Pahk, Martin Viilma, Vello Vichterpal ( põdra vasika luba)
3)võistkond nr. 2– Ragnar Sarapik, Jaak Sünt, Sulev Heinpalu (soku luba)
Aktiivselt võtsid meie liikmed osa ka Läänemaa MV nii kuuli kui haavlilaskmisest
Nii haavli kui ka kuulilaskmisel saavutas Haapsalu jahiseltsi võistkond II koha
Haavlis saavutas Sulev Heinpalu veteranide klassis I koha.
Rohkesti Haapsalu JS liikmeid koos peredega võtsid osa Vabariiklikust Jahimeeste kokkutulekust , mis toimus Lääne – Virumaal Kunda Lammasmäel
Nii vabariiklikul kui Haapsalu JS kokkutulekul kui ka ühisjahtidel on kõhutäie eest hoolitsenud Sulev Heinpalu. Soovime talle edaspidiseks jõudu ja häid retsepte!
Tänan kõiki jahimehi, kes igati aitasid kaasa jahiseltsi majanduslikule tegevusele: söödapõldude rajamisele, olid aktiivsed röövulukite ja röövlindude arvukuse reguleerimisel, aitasid kaasa müügipõtrade küttimises ja lihakehade üleandmisel ja tegelesid ulukite lisasöötmisega.
Haapsalu Jahiselts tänab Vahur Koplimaad ja Jaak Sünti kes aitas Haapsalu JS-ile jahituristide saamisel ja jahtide korraldamisel .
Lõpetuseks lp. jahimehed soovin teile jahiradadel, isiklikus elus ja ettevõtmistes palju jõudu, õnne ning kivi kotti!
2.Revisjonikomisjoni akti esitamine. Esitas komisjoni liige Jaak Sünt.
Revisjoni viis läbi komisjon koosseisus: liikmed Jaak Sünt ning Meeme Riisma.
Revideerimise käigus:
Tutvuti juhatuse poolt esitatud dokumentidega ja Haapsalu Jahiseltsi majanduskavaga 2015/16 aastal ning majandusaasta aruandega. Tehti kindlaks, et HJS raamatupidamine on korraldatud lähtudes kehtivast raamatupidamise seadusest ning järgides hea raamatupidamistava nõudeid.
Esitatud dokumentide kontrollimisel puudusi ei avastatud. Lühiajalisi kohustusi seltsil aruandeaasta lõpuks ei olnud. Maksuvõlad samuti puuduvad.
Arveldusarve jääk 01.04.2016. seisuga oli 68035,15 eurot.
Planeeritud oli eelarve tuludeks 17 000 eurot ja kuludeks samuti 17 000 eurot.
Tegelikud tulud olid 39600,68eurot ja kulud 22220,83 eurot.Jahiseltsi arveldusarve suurenes majandusaasta jooksul 17379,85 euro võrra.
Raamatupidamise aruanne kajastab õiglaselt HJS finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.Seltsi juhatuse tegevus on kooskõlas põhikirja ja seadusandlusega.
Komisjoni ettepanek Haapsalu Jahiseltsi üldkoosolekule on kinnitada 2015 majandusaasta aruanne juhatuse poolt esitatud kujul.
3.Majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni akti kinnitamine.
Aruanne kiideti heaks üksmeelselt, erapooletuid ega vastuhääli ei olnud.
4.Liikmemaksu ja sisseastumismaksu ning maksetähtaja määramine
4.1.Hetkel kehtiv liikmemaks on 40.-, üle 70-aastastele 13.- ning sisseastumismaks 64.-.
Juhatuse ettepanek oli makse mitte muuta. Liikmemaksu suurus pandi hääletusele ning nimetatud summad kiideti üksmeelselt heaks, erapooletuid ega vastuhääli ei olnud.
4.2. Arutati maksete tegemise tähtaegasid. Hääletamisele läks järgmine variant: Maksetähtaeg on jooksva aasta 1.juuliks.Juhatus teeb enne põdrajahi algust maksete laekumise revisjoni ja saadab mittemaksjatele ühekordse meeldetuletuse.Kui siiski kalendriaasta lõpuks pole makset ära makstud, arvatakse jahimees jahiseltsist välja.
Antud maksetähtaja sõnastuse osas hääletati üksmeelselt poolt, erapooletuid ega vastuhääli ei olnud.
- 2015/2016.a eelarve esitamine ja kinnitamine. Esitas A.Kuslap.
Juhatusel on ettepanek arvestada tuludeks 17 000.- ja kuludeks samuti 17000.-analoogselt eelmise aastaga.
Poolt 100%, erapooletuid ega vastuhääli polnud.
- K.Pahk esitas ettepaneku tõsta juhatuse esimehe autokompensatsiooni 150 euroni kuus.Antud ettepaneku poolt olid kõik hääletanud, erapooletuid ega vastuhääli polnud.
- J.Sünt soovitas raamatupidajale osta raamatupidamise programm.
- 2015 aasta üldkoosoleku otsuste täitmine (põhikirja muudatused).Esitas T.Kõnd
T.Kõnd tutvustas seni kehtivas põhikirjas toimunud muudatusi, milleks olid:
* Loobuda punktist 2.9. jahisaaduste töötlemise korraldamine
* Sätestada punktis 3.3.3. liikmemaksu maksmise tähtajaks üldkoosoleku otsustega määratud tähtaeg
* punktidest 5.1.1. ja 5.2.1. kustutada mõiste „ sisekorraeeskirjad“
- Muudetud põhikirja vastuvõtmine
- Muudetud põhikiri kiideti üksmeelselt heaks, erapooletuid ega vastuhääli polnud.
- Jahiseltsi liikmete maksimaalne arv. Esitas H.Kaljo
Eelnevatel aastatel kehtis reegel, et seltsi liikmete maksimaalne arv on 110. Oluline on üldkoosoleku otsusega maksimaalne arv fikseerida, vastasel korral suureneb seltsi liikmete arv kontrollimatult ja kõigi liikmete juhtimine on keeruline.
H.Kaljo esitas juhatuse seisukoha, mis oli järgmine:
* Fikseerida maksimaalseks arvuks 110
* Käesoleval koosolekul vastu võtta kõik uued liikmed, kelle vastuvõtmise üldkoosolek heaks kiidab
* Järgnevatel aastatel uusi liikmeid üldse mitte vastu võtta, kuni liikmete arv on langenud alla 110
Järgnes elav arutelu:
T.Ulm- kas on liikmeid, kes lihtsalt maksavad maksu , kuid jahis ei käi? Nende haldamine pole ka suur problem, kui nad suurukuki luba ei taha. Selts teenib 40.- EUR liikmemaksuna ja sellised liikmed kedagi ei sega.
A.Kuslap vastas, et selliseid liikmeid on ligi 20.
K.Kalk- kas on statistikat Eesti kohta tervikuna, palju tavaliselt 1 ha jahimaa kohta jahimehi seltsides on?
K.Erik- liikmete arvu peaks saama vähendada nii, et panna jahimehele lisakohustusi – hetkel on justkui ainus kohustus maksu maksta. Kes kõiki kohustusi ei täida, siis need liikmed peab saama seltsist välja arvata.
K.Pahk- vahepeal kehtinud tööpäevakute süsteem taastada, sealt näeb ka, kes aktiivselt tahab osaleda ja kes mitte.
A.Kasemaa- vanasti olid sõimede kaupa haldajad ja oli ülevaade, kes täidab kohustusi vihtade tegemisena ja kes mitte.Praegu ülevaade puudub.
S.Heinpalu-paljud söödahoidlad on jäänud raiesmikele ja keegi neid ei hoolda
T.Ulm- teadlased on kindlaks teinud, et Lääne-Eesti pehmes talves pole kitsedele üldse lisasööta vaja
Arutelu lõppedes pandi H.Kaljo poolt ette kantud juhatuse ettepanek hääletusele.
Hääletustulemused olid: poolt 51, erapooletuid 2,vastu 5.
9.Uute liikmete vastuvõtmine
*Hääletati eelmise aasta liikmekandidaatide vastuvõtmist täisliikmeteks:
S.Timmermann- poolt 100%
V.Vilta- poolt 100%
Ü.Tamman- poolt 100%
*Juhatusele on laekunud avaldus jahiseltsi liikmeks saamiseks järgmistelt inimetselt:
Margus Maripuu- poolt 100%
Deniss Naumov- poolt 100%
Eiko Kallus – erapooletuid 2, ülejäänud poolt
Kert Niisuke- erapooletuid 4, ülejäänud poolt
Vladimir Aleksejev- poolt 11, vastu 19, erapooletuid 14- teda seltsi vastu ei võetud
Eigo Reissar- poolt 100%Liis Veltmaa- erapooletuid 2, vastu 1, ülejäänud poolt
10.Jahilubade hinnad.Esitas A.Kuslap.
Juhatus informeeris, et ka kodulehele on üles seatud lubade hinnad, mis peale sea loa on samad, mis eelnevatel aastatel.Sealuba on hetkel tasuta.
T.Targamaa- kodulehel pole üleval välisturisti põdraloa hinda. A.Kuslap vastas, et reeglina välisturistid põdrajahil ei käi ja seetõttu pole ka eraldi hinda kirjas.
Otsustati, et jahilubade hindade määramine on juhatuse pädevuses.
- Külalisjahimeeste ja väliskülaliste kutsumise kord ja hinnakiri. Esitas A.Kuslap.
Kuna viimasel ajal on sagenenud jahiseltsi liikmete sõprade külastused ühisjahis, siis on vajadus määrata ühesed reeglid, et arusaamatusi vältida.
Juhatusel oli ettepanek kehtestada jahiseltsi liikme sõpradele- tuttavatele( Eesti elanikele, kellel on kehtiv jahitunnistus ja relvaluba ja kes soovivad osaleda jahis kütina) päevatasuks 10.- EUR. Ajajad, kes saagi jagamises ei osale, tasu maksma ei pea.
Välisturistidele on päevatasuks 30.- EUR ilma eraldi jahi korraldamiseta.
Järgnes arutelu teemal, kas Euroopa Liidus ei peeaks kõikide riikide kodanikel olema võrdsed hinnad.
Lõppkokkuvõttes hääletati üksmeelselt juhatuse ettepaneku poolt.
- Röövlindude ja väikekiskjate arvukuse piiramine. Esitas A.Kuslap.
Igal jahiseltsi liikmel on vajalik tegeleda röövlindude ja röövkiskjate arvukuse piiramisega. Lepiti kokku aastane soovituslik piirmäär jahimehe kohta, milleks on kokku 3 röövulukit või- lindu.
- Lisasööda varumise kord. Esitas A.Kuslap.
Juhatuse ettepanek on jätkata kitsevihtade tegemist ja iga jahiseltsi liige peaks tegema 15 paari vihtu 1.juuliks.
*T.Ulmi arvates reeglina kitsed vihta ei taha ja eelistavad hoopis seasöödalt vilja süüa.
*A.Kasemaa aga kinnitas, et külma ja lumega söövad kitsed vihta hea meelega.
Juhatuse otsus pandi hääletamisele ja tulemused olid järgmised:
Poolt 19
Vastu 17
Seega otsustati jätkata vihtade tegemisega.
14.Söödapõldude harimine.Esitas R.Kert.
Hetkel ei ole söödapõldude rajamisel sigade tarbeks mõtet, kuna kõikjal käib intensiivne küttimine. Seetõttu on juhatus ostustanud käesoleval aastal söödapõldude rajamist rahaliselt mitte toetada. Juhatuse ettepanek pandi hääletusele ja tulemused olid järgmised:Erapooletuid 2, vastu 1, ülejäänud poolt.
15.Jahirajatiste ehitamise kord. Esitas A.Kuslap.
Oluline on, et juhatusel oleks ülevaade kõikidest jahirajatistest.Seega tuleb kõikide rajatiste ehitamine eelnevalt juhatusega kooskõlastada. Hetkel on meil piisav arv söötmiskohti ja kohati asuvad nad isegi liiga lähestikku.
Seoses SAK taudiga peab leidma sigade säilitamise võimaluse jahekambri abil.Plaan on see paigaldada Vätsa kuuri. Hetkel on lootus jahekamber saada tasuta, selleks on A.Kuslap taotluse esitanud. Nimetatud jahekambrisse mahub 3 siga.
16.Jooksvad küsimused.
* HJS kokkutulek on Lutakul 03.Juuli 2016.
* EJS kokkutulek on Võrumaal 8-10.Juuli 2016.Soovitati varakult registreeruda.
* Sokujahti enne 1.augusti ei alustata
* S.Heinpalu- talvel on ajujaht sigadele liiga intensiivne ja ära tuleks keelata nädala sees koertega jahi pidamine. Samuti on vaja lõpetada sigade ebavõrdne jaotamine loomade kaupa, tuleks taasata võrdne lihajagamine.
* T.Ulm- ühisjahtidel peaks jahijuhataja iga päeva alguses ära määrama saagi transpordi eest vastutaja
29.aprill 2016. Protokollis: Tiit Kõnd