Haapsalu Jahiseltsi üldkoosoleku protokoll 28.04.2017

Haapsalu Jahiseltsi üldkoosoleku protokoll 28.04.2017

Haapsalu Jahiseltsi üldkoosoleku protokoll

 

Kuupäev: 28.04.2017.

Koht: Käbi Pansionaat,Lutaku

 

Koosoleku juhataja: Jaak Sünt

Protokollija:  Olev Peertis

Päevakord:

  1. 2016/2017 majandusaasta aruande esitamine;
  2. Revisjonikomisjoni akti esitamine;
  3. Majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni akti kinnitamine;
  4. Liikmemaksu määramine;
  5. 2017/2018.a eelarve esitamine ja kinnitamine;
  6. Juhatuse valimine;
  7. Revisjonikomisjoni valimine;
  8. Muud küsimused.

Koosoleku päevakord kinnitati üksmeelselt, vastuhääli ei olnud.

Koosolekul osalejaid oli kokku 44 liiget,  seega oli koosolek otsustusvõimeline.

 

 

Koosolekul arutati ja otsustati järgmist:

 

1.2016/2017  majandusaasta aruanne. Esitas Arvo Kuslap.

Aruanne hõlmab ajavahemikku 01.04.2016 – 30.03.2017 Küttimine on arvestatud 01.03.16 – 28.02.2017. Seisuga 01. aprlill 2016 oli jahiseltsis liikmeid 111. Üldkoosolekul võeti juurde liikmetena Liis Eltmaa. Heiko Kallus, Heigo Reisser, Kert Niisuke, Margus Maripuu ja Denis Naumov. Elukoha muutuse tõttu lahkus meie seltsist Janek Bergmann. Jäädavalt lahkus meie liikmete hulgast Vello Künnap, seega on liikmete arv 115.

 Kasutada olev jahipiirkonna suurus oli majandusaastal  34505 ha   

On läbi viidud ulukite tavaloendus pikaajalistele tähelepanekutele ja talviste vaatlusandmete jälgede kaardistamisele. On teostatud suurkiskjate (hundi, karu ja ilvese) vaatluslehed aga kuna puudus püsiv lumekate vaatlusandmed on ebatäpsed jäi teostamata ruutloendus..

2016.aasta kevadel loendati meil 80 põtra, 300 metskitse, 350 metssiga, 1 ilves, 1 hunt 150 kobrast. 

Majandustulemused

Tulud       48 002,68  EUR

Suuremad tuluallikad  kütitud emiste preemia 17 124 eur

Põtrade müük  16 075 eur

Väliskülaliste linnujaht 5886 eur

Liikmemaks + sisseastumismaks  5000 eur

 

Kulud     29 078,  03 EUR

 Suuremad kulud Vätse püstkoja abihoone laiendus 6038 eur

Söödateravili 5322 eur

Kokkutulekud, lasketegevus 3 900 eur

Metsasihtide puhastus 2200 eur

Töötasu + autokompensatsioon 2 400 eur

Läänemaa JK liikmemaks 1331 Eur

Panga jääk majandusaasta alguses    68 035,15 EUR

Panga jääk majandusaasta lõpus     86 959,80  EUR

Panga jääk täna .  85 406 ,26                EUR

Küttimine: Algas  1.märts  2016    ja lõppes  28.veebruar 2017.

Põder: Küttimiskvoot põtradele oli meil  min 59  isendit, kütiti 72. Põtradest kütiti pulle 25,  lehmi 23, pull-vasikaid 11 ja lehm-vasikaid 13.  Autoavariis hukkus 4 põtra ja muul põhjusel 3 põtra.  Küttimine toimus meil ühisjahtide käigus 1. oktoobrist kuni 11.detsembrini.

8.oktoober toimus meil  põdra  ühisjaht koos maaomanikega kokku oli jahis 42  osalejat  meil  õnnestus küttida 8 põtra, millest tehti suitsuvorsti ja jagati maaomanikele.

 Põdra üldjaht toimus 15.oktoobril 2016 .a., jahis osales 64 jahimeest ja 2 jahinaist.. Jahis õnnestus küttida  11 põtra 

22.oktoobril 2016 toimuval ühisjahil juhtus midagi enneolematut, kui 10 minutilise vahega küttis Oleg 2 trofeepulli golfiväljakul (8+9 ja 10+10)

 Põdra jahtide käigus õnnestus meil  küttimiskvoot   täita  ja ületada ja mis peamine, õige kooslususega.

Metssiga Minimaalne küttimiskvoot oli 315 (300) isendit, kuid  kütiti 423  (456) (57  kulti, 67 emist, 67 kesikkulti, 82 kesikemist, 85 kultpõrsast ja 65 emispõrsast). Liikluses hukkus 6 metssiga. Kuna talv oli lumevaene siis oli metsseajaht raskendatud kuna puudusid luureandmed ja ka varitsusjaht ei andnud erilisi tulemusi, kuna metssead kasutasid peibutussööta väga minimaalsel. Küttimiskvoot sai täidetud. Tingimus et 50 % täiskasvanud ja kesikutest peab moodustama emise. Meil oli see 55 %., Ttalv oli metsigade suhtes väga leebe ja lume puudumisel oli sööta  kerge kätte saada, siis sellest tulenevalt peaks meil metssigade populatsioon olema tugev, et järgneval hooajal peame olema valvsad kahjustuste ärahoidmisel. Kuid metssigu ähvardab oht – Aafrika seakatk.  Meil kütiti 08.04.2017 seakatku nakatunud kesikkult.

 

Metskits: Soovituslik küttimiskvoot oli 70 Meil ei kütiti 60 isendit. Liikluses hukkus 30 metskitse. Metskitse arvukus on tänu tagasihoidlikule küttimisele ja soodsatele talvele tõusuteel, Kuid huntide arvukus on tõusuteel arvatavasti liiguvad hundid edasi lõuna ja kesk Eestist lääne poole sest siin on toidubaas rikkalikum.  

Hunt:  Küttimislimiit  oli  küttida 5 isendit Läänemaal kuid  kütiti 6 .25 02.2017 seisuga oli veel 2 hundiluba realiseerimata, samal päeval õnnestus meil küttida  1 hunt (Mati Valk) kuid hiljem selgus, et samal päeval olid varem Vatla jahimehed küttinud 2 isendit. Siis oligi maakonna limiit lõhki ja eks hiljem selgub, kas meie selts saab ka karistada keskkonnale tekitatud kahju eest   Kuid peale hundijahti on meil nähtud hunte ja arvatavasti jäid need meile pesitsema.

Ilves: Loendus andmetel 1-2 ilvest aga lumeolud puudusid nii, et tegelikku seisu on raske ennustada. Läänemaa ja kogu Eesti   küttimiskvoot oli 0 isendit  

Saakal:

Meil õnnestus küttida 10 isendit (Ago Koogas 3 ja Jaak Sünt 2 isendit),

 

Väikeulukijaht

Linnud. Kütiti kokku 364 hane, sellest rabahani 49, suur-laukhani 8, hallhani 111, valge-põsklagle 353. Parte kütiti kokku 252.Kaelustuvi 7, nurmkana 9 ja metskurvits 5.

Röövlinnud 

Norm oli meil 170 röövlindu, (1000 ha kohta 5 röövlindu) ja see jäi täitmata , täitmine 44 %

Hallvareseid 64, künnivares 4, kormoran 2 ronka 2. Kokku 71 röövlindu.

 

Väikeulukid

Väikekiskjate norm oli meil 306 (1000 ha kohta 9 väikekiskjat)

Täitmime oli 130 %

Kütiti 86 rebast (eelmine aasta. oli 40), kährikkoeri 254 (eelmine aasta 231), metsnugiseid 39 (59), 0 tuhkrut 6 minki, saakal 10 kokku 397 isendit

Tänu mõnedele aktiivsetele jahimeestele sai röövikute norm täidetud

Künno Kalk  36 kährikkoera, 8 rebast ja 2 minki (46),Alar Kruusma 27 nugist 1 kährik 1mink (29)  Väino Kokvel  24 kährikut, 3 rebast  (27) Nikolai Tserepannikov 10 kährikut,7 rebast 8 nugist  (25) Oleg Chizhevitch 18 käh. 4 rebast 1 saakal (23) Priit Roostfeldt 17 kährikut 4 rebast 1 mink (22) Tõnu Targamaa 18 käh. 2 rebast (20)

Eelmisel aastal kütiti 52 (40) kobrast ja 16 (4) halljänest.

1.märtsist -2016 .a. 28.veebruar 2017 käis lubade registreerimis zurnaalidest läbi 633 (576) suuruluki luba ja 326 (343) väikeuluki luba, see on kokku 959( 919 ). Lubade täitmine on üldiselt korrektne, kuid esines ka üksikuid puudusi. Mõningate kütitud väikeulukite määramisel pole osanud jahimehed ilmselt liiki määrata, sest on märgitud lihtsalt „part“või „hani“

2017/18a. küttimiskvoote ei tea need tulevad jahindusnõukogu otsusega

 

 Lisasöötmine

Söödapõldusid meil enam ei rajata.

Talv oli meil lumevaene ja seoses sellega oli ulukite lisasööta tarbisid minimaalselt, metskitsede lehisvihad jäid alles, aga need tuleb teha sel aastal uued, järgmine talv tuleb tõenäoliselt rohke lumega ja külmaga, siis on metsloomad näljas. Samuti paluks teha hoidlad vanadest vihtadest puhtaks teha, osa hoidlaid tuleb meil likvideerida , seda maaomaniku nõudmisel (Taebla). Keskkonnaameti käskkirja alusel on metssigade lisasöötmine keelatud aastaringselt, tohib ainult kasutada registreeritud   peibutussöödakohti, kus tohib korraga olla väljas 5 kg sööta. Meil on lubatud

maksimaalselt 34 (1 koht 1000 ha pindala kohta  ja söödakohtade vahemaa peab olema 1 km) Peibutussööda kohtadel  käisid meelsasti metskitsed teravilja söömas.

Tahaks loota et kõik liikmed teevad tulevikus vihad valmis ja viivad õigeaegselt hoidlatesse või hoiavad kodus, et talvel saab viia juurde kohta kus tekib lisasöödaga puudus.

RMK leping sõlmiti september 2013, mille alusel on meil võimalik jahti pidada riigile kuuluval maal, 

Märtsis saadeti meile kvartalid Suuremetsas ja Espres kus on oht põdra ja Suuremetsas kopra kahjustustele. Matsalu RP palve väikekiskjate küttimiseks Matsalu rahvuspargis, väikesaartelt väikekiskjate likvideerimine. Meil käis dessant Kumari saarel 2016, kütiti 2 rebast. Nädal tagasi kütiti jälle Kumaril 2 rebast. Suur tänu kõigile, kes sellest osa võtsid.

 

Sportlik tegevus: Meie laskesportlased on aktiivselt osa võtnud sportlikest jahivõistlustest.

  1. Kirs Eesti Meister Fitac Sportingus. Jahikaaar veteranide klassis  Arvo Kuslap I koht.

Meeskondlikult Jaan Targamaa ja Arvo Kuslap Silma LK koosseisus  EKV Kombi harjutuses III koht.

Haapsalu JS kokkutulek

03.juulil toimus meil oma jahiseltsi kokkutulek. Seal loositi osalejate vahel 3-liikmelised võistkonnad, kelle tuli läbida mitmevõistlus, mis koosnes siledaraudsest püssist kuuliga sea tabamises, haavlitega taldriku tabamisest ning ka teadmiste kontrollist viktoriini näol. Osales 10 võistkonda. Viktoriin oli seekord meeskondlik.

Mitmevõistlus:

1) võistkond nr. 8 – Raivo Kert, Viljar Varimaa, Janno Tikerpuu (auhinnaks põdra luba)

2) võistkond nr.  (põdravasika luba)

3) võistkond nr. 9 – Mati Valk, Lauri Väli, Sulev Heinpalu (soku luba)

 

Individuaalselt CSP 25 + AT-15 kokku 40 märki

  1. koht Jaan Targamaa 38
  2. koht Sulev Heinpalu 29
  3. koht Vahur Koplimaa 28

JM jooksev metssiga 30-st võimalikust

  1. koht Kalju Pahk 29
  2. koht Raivo Kert 28
  3. koht Ragnar Sarapik 26

Aktiivselt võtsid meie liikmed osa ka Läänemaa MV nii kuuli kui haavlilaskmisest

Nii haavli kui ka kuulilaskmisel saavutas Haapsalu jahiseltsi võistkond III koha.

Rohkesti Haapsalu JS liikmeid koos peredega võtsid osa Vabariiklikust Jahimeeste kokkutulekust , mis toimus Võrumaal  Ummamuudu kokkutulek.

Nii vabariiklikul kui Haapsalu JS kokkutulekul kui ka ühisjahtidel on kõhutäie eest hoolitsenud Sulev Heinpalu. Soovime talle edaspidiseks jõudu ja häid retsepte!

Tänan kõiki jahimehi, kes igati aitasid kaasa jahiseltsi majanduslikule tegevusele, olid aktiivsed röövulukite ja röövlindude arvukuse piiramisel, aitasid kaasa müügipõtrade küttimises ja lihakehade üleandmisel ja metssigade küttimisel.

Haapsalu Jahiselts tänab Vahur Koplimaad ja Jaak Sünti kes aitas Haapsalu JS-ile jahituristide saamisel ja jahtide korraldamisel.

Lõpetuseks lugupeetud jahimehed soovin teile jahiradadel, isiklikus elus ja ettevõtmistes palju jõudu, õnne ning kivi kotti!

 

2.Revisjonikomisjoni  akti esitamine. Esitas komisjoni liige Meeme Riisamaa.

 

Majandusaasta aruanne, mille kohta annab revisjonikomisjon oma arvamuse on koostatud aruandeperioodi 01.04.2016 – 31.03.2017.a. kohta.

Revisjonikomisjon koosseisus Jaak Sünt ja Meeme Riismaa kontrollisid MTÜ Haapsalu Jahiseltsi 31.03.2017 lõppenud majandusaasta kohta koostatud raamatupidamise aastaaruannet, mis koosnes kahest eraldiseisvast failist tulude ja kulude kohta. Lisaks oli esitatud MTÜ Haapsalu Jahiselts arveldusarve väljavõte. Dokumendid olid saadetud eelnevalt elektrooniliselt revisjonikomisjoniliikmete e- postile ning lisaks vastas vajadusel telefoni teel küsimustele MTÜ Haapsalu Jahiseltsi raamatupidaja Eva Palm ja juhatuse esimees Arvo Kuslap. Mittetulundusühingu raamatupidamise originaaldokumendid asuvad Eva Palmi valduses.

 

 MTÜ Haapsalu Jahiselts 2016/2017 majandusaasta aruande kokkuvõte

Jahiseltsi jääk arveldusarvel pangas oli 31.03.2016 seisuga 68 035,15 eurot.

Jahiseltsi 2016/2017 majandusaasta kulud olid 29 078,03 eurot.

Jahiseltsi 2016/2017 majandusaasta tulud olid 48 002, 68 eurot.

Jahiseltsi jääk arveldusarvel pangas oli 01.04.2017 seisuga 86 959,80 eurot.

Jahiseltsi arveldusarve suurenes majandusaasta jooksul 18 924,65 euro võrra.

 

Revisjonikomisjoni arvamus

Revisjonikomisjoni hinnangul 2016/2017 majandusaasta kohta koostatud raamatupidamise aruanne kajastab olulistes osades õiglaselt MTÜ Haapsalu Jahiselts finantsseisundit, majandustegevuse tulemust ja rahavoogusi ning on kooskõlas heade raamatupidamistavadega.

Revisjonikomisjon teeb ettepaneku kinnitada majandusaasta 2016/2017 aastaaruanne MTÜ Haapsalu Jahiselts üldkoosolekul.

 

 3.Majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni akti kinnitamine.

Aruanne kiideti heaks üksmeelselt, erapooletuid ega vastuhääli ei olnud.

 

4.Liikmemaksu ja sisseastumismaksu määramine

 Kehtiv liikmemaks on 40.-, üle 70-aastastele 13.- ning sisseastumismaks 64.-.

Juhatuse ettepanek oli makse mitte muuta. Liikmemaksu suurus pandi hääletusele ning nimetatud summad kiideti üksmeelselt heaks, erapooletuid ega vastuhääli ei olnud.

 

 

5.2017/2018 a eelarve esitamine ja kinnitamine. Esitas A.Kuslap.

Haapsalu Jahiseltsi majanduskava 2017/18 aastal                        

 

Eelarve tulud.

1.Liikmemaks   3 500 EUR                

2.Suuruluki lubade müük JS liikmetele  2 500 EUR 

3.Ulukiliha müük   10  000 EUR 

4.Väliskülalis jahimeeste lubade ja jahi müük 1500 EUR

  1. Väliskülalis jahimeeste linnujahi müük 2 500 EUR

 KOKKU  20 000 EUR 

 

Kulud

1.Läänemaa JK liikmemaks   1330  EUR

2.Biotehnika ( söödateravili,  transport jne,) 4200 EUR

3.Jahisport (lasketegevus, padrunid, kokkutulek,osavõtu tasud) 3 000 EUR

4.Jahiseltsi olmetegevus (telefon, kuulutused, kanseleitarbed) 800 EUR

5.Sõiduautode kompensatsioon. , Töötasu  2 237 EUR

6.Vätse püstkoda 5 000 EUR

7.Ettenägematud kulud  3433 EUR

                           KOKKU   20 000 EUR 

 

Juhatuse ettepanek on arvestada tuludeks 20 000.- ja kuludeks samuti 20 000.- eurot.

Eelarve võeti vastu ühehäälselt. Vastu ja erapooletuid ei olnud.

 

  1. HJS juhatuse valimine

7-le juhatuse liikme kohale esitati kandidaatiteks:

1.Helmuth Kaljo;

  1. Arvo Kuslap;
  2. Kerlin Ledis
  3. Olev Peetris;
  4. Raivo Kert;
  5. Ago Koogas;
  6. Tiit Kõnd.

Viidi läbi salajane hääletamine. Kõik kandidaadid said 44 häält. Vastu ja erapooletuid ei olnud. Juhatuse liikmeteks osutusid valituks Helmuth Kaljo, Arvo Kuslap, Kerlin Ledis, Olev Peetris, Raivo Kert, Ago Koogas ja Tiit Kõnd.

 

  1. Revisjonikomisjoni valimine

 

3-le revisjonikomisjoni liikme kohale esitati kandidaatideks:

  1. Meeme Riismaa;
  2. Liis Eltmaa;
  3. Jaak Sünt.

Viidi läbi salajane hääletamine. Kõik esitatud kandidaadid said 44 häält. Vastu ja erapooletuid ei olnud. Revisjonikomisjoni liikmeteks osutusid valituks Meeme Riismaa, Liis Eltmaa ja Jaak Sünt.

  1. Muud küsimused.

* HJS kokkutulek on Lutakul 01. juuli 2017.

* Nagu eelmisel aastal sai otsustatud siis uusi liikmeid enne vastu ei võeta kui liikmete arv on langenud alla optimaalse, mis meie seltsis on 110 liiget.

* Sokujahti enne 1.augusti ei alustata

* Vanad ja lagunenud söödahoidlad tuleb lammutada. Uusi saab rajada kokkuleppel maaomanikega. Olemasolevad ja korras hoidlad tuleb vanadest vihtadest puhtaks teha ja uued sisse teha.

 

 

Koosoleku juhataja                                                   Koosoleku protokollija

/allkirjastatud digitaalselt/                                       /allkirjastatud digitaalselt/

Jaak Sünt                                                                   Olev Peetris

 

 

 

 

 

 

Lisa kommentaar