Kinnitatud Haapsalu JS üldkoosolekul 29.aprillil 2016.a.

HAAPSALU JAHIMEESTE SELTSI PÕHIKIRI

 

1.   ÜLDSÄTTED

1.1.  Nimi

Mittetulundusühingu nimi on  HAAPSALU  JAHISELTS  (edaspidi „Selts“)

1.2.  Asukoht

Seltsi asukoht on Eesti Vabariik, Haapsalu linn.

1.3.  Staatus

1.3.1. Selts on poliitiliselt sõltumatu mittetulunduslik eraõiguslik juriidiline isik.

1.3.2 .Selts juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest, õigusaktidest, oma põhikirjast ja jahipidamise headest tavadest ning kommetest.

1.3.3.    Seltsi põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine. Selts kasutab oma tulu vaid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ega jaota seda oma liikmete vahel.

1.3.4.     Selts võib omada vara, oma sümboolikat ja pitsatit.

1.3.5.     Selts võib teha kõiki töid ja toiminguid, mis on vajalikud tema tegevuse eesmärgi saavutamiseks.

 

1.4.Seltsi majandusaasta algab 1.aprillil ja lõpeb 31.märtsil.

 

2.     SELTSI TEGEVUSE EESMÄRGID

2.1. Seltsi liikmete jahindusalase tegevuse korraldamine ja ühishuvide esindamine.

2.2. Seltsi liikmeskonna optimaalse arvukuse tagamine ning järelkasvu väljaõpetamine.

2.3. Seltsi liikmete jahialaste teadmiste pidev täiendamine.

2.4. Sportliku jahilaskmise ning teiste jahindusega seotud spordialade arendamine.

2.5. Jahikülaliste vastuvõtmine ja jahiturismi korraldamine.

2.6. Tõujahikoerte kasvatamise propageerimine, soodustamine ja toetamine.

2.7. Keskkonnakaitse ja -järelvalve töös osalemine.

2.8. Jahialaste teabe- ja kultuuriürituste korraldamine.

 

3.     SELTSI LIIKMED

3.1.    Struktuur

3.1.1.    Asutajaliige.

Seltsi asutajaliikmed on asutamislepingu sõlminud isikud.

3.1.2.    Seltsi täisliige.

Seltsi täisliikmeteks võivad astuda kõik juriidilised isikud , kelle üheks põhikirjaliseks tegevuseks on jahindus ja teovõimelised füüsilised isikud, kes  tunnistavad Seltsi eesmärki ja põhikirja. Täisliige peab olema sooritanud jahimehe eksami ja omama jahitunnistust.

3.1.3.    Seltsi noorliige.

Seltsi noorliikmeks võetakse noori alates 12.eluaastast. Vastuvõtu tingimuseks on, et noorel peab olema täisliikmete seas kas vanem või hooldaja. Noorliige ei ole hääleõiguslik Seltsi üldkoosolekul. Noorliige saab automaatselt täisliikmeks  kui on sooritanud jahimehe eksami.

 

3.2. Vastuvõtmine

3.2.1.    Seltsi liikmeks soovija peab esitama kirjaliku avalduse Seltsi juhatusele.

3.2.2.     Liikmeks vastuvõtmise või sellest keeldumise otsustab üldkoosolek.

3.2.3.    Liikmeks vastuvõtul peab olema Seltsi kahe tegevliikme soovitus.

3.2.4.    Liikmelisust Seltsis ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 

3.3.     Väljaastumine, -arvamine.

3.3.1.    Liikme Seltsist väljaastumine toimub kirjaliku avalduse alusel .

3.3.2.     Liikme Seltsist väljaarvamise korraldab Seltsi juhatus .

3.3.3.     Liige arvatakse Seltsist välja järgmistel juhtudel:

–  juriidiline isik tegevuse lõpetamisel;

–  kui liige ei täida või täidab liikmekohustusi mittenõuetekohaselt;

–  liikmemaksu või sisseastumismaksu mittetasumisel kahe aasta jooksul;

–  füüsiline isik tema surma korral.

3.3.4.    Seltsi liige arvatakse välja Seltsi üldkoosoleku otsuse alusel. Seltsist välja arvatud liikmele tuleb väljaarvamise otsusest ja selle põhjustest viivitamatult kirjalikult teatada.

 

3.4.   Liikme õigused.

3.4.1.    Võtta osa Seltsi korraldatavatest üritustest isiklikult või esindaja kaudu.

3.4.2.    Valida ja olla valitud (täisliige) Seltsi juhtimis-ja kontrollorganitesse.

3.4.3.    Kasutada kehtestatud korra kohaselt Seltsile kuuluvaid jahimaid, lasketiire ja muid rajatisi.

3.4.4.    Saada teavet Seltsi tegevuse kohta ja kasutada teabematerjale.

3.4.5.    Esitada ettepanekuid ja arupärimisi Seltsi puudutavates küsimustes.

3.4.6.    Lahkuda Seltsist omal soovil.

 

3.5.   Liikme kohustused.

3.5.1.    Võtta osa üldkoosolekutest.

3.5.2.    Täita Seltsi üldkoosolekul vastuvõetud tegevust reguleerivates aktides sätestatut.

3.5.3.    Täita Seltsi juhtimis-ja kontrollorganite poolt tehtud ettekirjutisi, mis on õigustatud ja kooskõlas Seltsis kehtivate reeglitega.

3.5.4.    Tunda ja täita jahieeskirju, jahiseaduses sätestatut ning relvade ja laskemoona hoidmise/kasutamisega seotud õigusakte ning käituda vastavalt.

3.5.5.    Õigeaegselt tasuma sihtotstarbelisi makseid Seltsi üldkoosoleku (juhatuse) poolt kehtestatud suuruses ja tähtajal.

3.5.6.    Võtma aktiivselt osa Seltsi tegevusest.

3.5.7.    Hoidma Seltsi vara heaperemehelikult.

 

4.  SELTSI VARA

4.1.Seltsi vara tekib tema liikmete sisseastumismaksudest, liikmemaksudest, sihtotstarbelistest maksetest , muudest maksetest ja annetustest. Seltsi tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest.

4.2.Liikmete sisseastumismaksude, liikmemaksude, sihtotstarbeliste maksete ja muude maksete suuruse kinnitab Seltsi üldkoosolek.

4.3.Selts vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.

 

5. SELTSI JUHTIMINE

5.1.   Üldkoosolek

5.1.1.    Korraline üldkoosolek.

Seltsi kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, mille kutsub kokku juhatus, teatades Seltsi liikmetele koosoleku toimumisest ja päevakorrast hiljemalt kaks nädalat enne toimumispäeva. Seltsi korraline üldkoosolek peetakse üks kord kalendriaasta jooksul.

Üldkoosolek:

–      valib vastavalt seadusega kehtestatud korrale kolmeks aastaks juhatuse;

–      valib vastavalt seadusega kehtestatud korrale  kolmeks aastaks revisjonikomisjoni või revidendi, kellel on õigus osa võtta juhatuse koosolekutest;

–      otsustab liitumis-ja aastamaksu;

–      kuulab revisjonikomisjoni (revidendi) aruanded;

–      kinnitab juhatuse eelmise majandusaasta aruande ja jooksva majandusaasta eelarve;

–      otsustab põhikirja ja/või eesmärgi muutumise;

–      otsustab Seltsi tegevuse lõpetamise;

–      otsustab juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise ja selles tehingus või nõudes Seltsi esindaja määramise;

–      otsustab Seltsi poolt kinnisvara omandamise ja võõrandamise;

–      kutsub tagasi juhatuse liikme;

–      otsustab investeeringute tegemised, mis ületavad Seltsi majandusaastaks eelarves selleks ettenähtud kulutuste summa.

5.1.2.    Üldkoosolek on pädev vastu  võtma otsuseid , kui sellel osaleb või on esindatud 1/3 Seltsi liikmetest. Kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu  võtma otsuseid, kui sellel osaleb või on esindatud vähemalt 1/10 seltsi liikmetest.

5.1.3.    Seltsi üldkoosolekust võivad osa võtta kõik liikmed. Hääletusest võtavad osa ainult täisliikmed, asendajate hääled arvesse ei lähe. Igal hääleõiguslikul isikul on ainult üks hääl.

Liige ei või hääletada, kui mittetulundusühing otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.

5.1.4.    Juhtudel, mille kohta pole sätestatud teisiti, loetakse üldkoosoleku otsused vastuvõetuks lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustava kaaluga üldkoosoleku juhataja hääl. Erandiks on valimised, mil tuleb läbi viia uus hääletus võrdselt hääli saanud kandidaatide vahel. Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel korraldatakse hääli saanute vahel kordushääletus.

5.1.5.    Seltsi põhikirja muutmise ning seltsi ühinemise, jagunemise või lõpetamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 2/3 üldkoosolekul osalevatest liikmetest; Seltsi tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek.

5.1.6.    Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik mittetulundusühingu liikmed.

5.1.7.    Üldkoosoleku otsuseid võib vaidlustada kohtus kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.

5.1.8.Erakorraline üldkoosolek

Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku, kui juhatus leiab selle vajaliku olevat või kui vähemalt 1/10 Seltsi liikmetest palub seda kirjalikus vormis juhatusel teha. Erakorraline üldkoosolek tuleb läbi viia ühe kuu jooksul pärast sellekohase avalduse esitamist.

 

5.2.  Juhatus

5.2.1.Juhatuse pädevus

Juhatus on üldkoosolekute vahelisel ajal pädev kõigis küsimustes, mis ei ole antud seaduse või käesoleva põhikirja kohaselt üldkoosoleku pädevusse.

Juhatus:

–      viib ellu üldkoosoleku otsuseid;

–      korraldab liikmemaksu kogumise;

–      võib tööle võtta vajalikke isikuid, kelle tegevus määratakse vastava juhendiga ja kes on juhatuse ees aruandekohustuslikud;

–      valmistab üldkoosolekule ette lõppenud majandusaasta aruande ja jooksva majandusaasta eelarve;

–      koostab Seltsi sisekorrareeglid ja esitab need üldkoosolekule kinnitamiseks;

–      kontrollib sisekorrareeglite täitmist;

–      esitab revidendile üks kuu enne korralise üldkoosoleku toimumist tegevuse aruande ja muud revideerimisega seotud dokumendid;

–      teatab juhatuse koosoleku toimumisest revisjonikomisjoni esimehele (revidendile).

5.2.2.    Juhatuse valimine

Seltsi üldkoosolek valib juhatuse kolmeks aastaks vastavalt Seltsis kehtivale valimise korrale.

Juhatuse esimehe valivad juhatuse liikmed endi hulgast esimesel juhatuse koosolekul .Juhatuse tööd korraldab juhatuse esimees. Vajadusel valib juhatus oma liikmete hulgast aseesimehe, kes korraldab juhatuse tööd esimehe äraolekul.

Juhatuses peab olema vähemalt kolm liiget (kuid mitte rohkem kui üheksa) seltsi liikmete hulgast. Juhatuse esimees esitab üldkoosolekul aruande juhatuse tegevusest.

5.2.3.Juhatuse koosolek

–     juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees või vähemalt 1/3 juhatuse  liikmeist.

–      juhatuse koosoleku toimumisest teatatakse juhatuse liikmetele vähemalt üks nädal enne selle

toimumist;

–      juhatuse korralised koosoleku toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis;

–      juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on 2/3 juhatuse liikmeist ja nende hulgas ka juhatuse esimees või tema poolt volitatud juhatuse liige;

–      otsused võetakse vastu juhatuse liikmete häälteenamusega, häälte võrdse jagunemise korral on otsustava kaaluga juhatuse esimehe hääl;

–      juhatuse kokkukutsujal on õigus omal äranägemisel paluda koosolekust osa võtma sõnaõigusega vajalikke asjatundjaid konsultantide või ekspertidena ning Seltsi liikmeid.

–      revisjonikomisjoni esimees (revident) võib osaleda igal juhatuse koosolekul, kuid ei oma hääleõigust.

5.2.4.Juhatuse liikme esindusõigus

Seltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada  Seltsi juhatuse esimees või üks juhatuse poolt määratud juhatuse liige või ülejäänud juhatuse liikmed ühiselt.

 

5.3.Raamatupidamine

Juhatus korraldab Seltsi raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele.

 

6. SELTSI  LÕPETAMINE

6.1.Seltsi ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud.

6.2.Seltsi lõpetamine (likvideerimine), ühinemine ja jagunemine toimub seadusega sätestatud korras. Seltsi likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti.

6.3.Seltsi likvideerimisel jaotatakse pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara üldkoosoleku otsusega määratud õigustatud isikute vahel.

 

 

Juhatuse esimees: