Tähnikhirvest ja kabehirvest

Tähnikhirvest ja kabehirvest

Juba suvel liikusid kuuldused, et meie jahimaadel on nähtud hirvi. Kusagil kolm nädalat tagasi, ühel reedesel päeval, nägin Suuremetsas nn “piirisihi” kandis selgeid ja üsna suuri hirve jälgi. Ja paar päeva hiljem oli juba hirv Oongas ühel söödakohal rajakaameras. Ja seda oma nädal aega järjest. Pildid on ka siin kodulehel olemas. Ausalt öeldes ei tulnud selle pealegi, et tegemist pole mitte punahirvega, vaid hoopis tähnikhirvega. Aga nüüd on need pildid kuuldavasti saanud spetsialisti kinnituse, et tegu on tähnikhirvega ja takkajärgi vaadates – jah, punahirv on natuke teist tegu ja nägu küll. See nüüd siis takkajärgi tarkus.

Allpool olevast tehke omad järeldused!

Keskkonnaameti peadirektor pöördus Keskkonnaministeeriumi poole küsimusega tähnik- ja kabehirvest ja sai KKM sellise vastuse (kiri 02.02.2015 nr 13-1/15/276-2)

Austatud härra Onemar

Pöördusite Keskkonnaministeeriumi poole arvamuse saamiseks tähnik- ja kabehirve loodusest eemaldamise kohta.

Tähnikhirv ja kabehirv on mõlemad Eesti jaoks võõrliigid ning nende olulise negatiivse mõju tõttu looduslikule loomastikule ja taimestikule on nad kantud keskkonnaministri määrusesse nr 126 “Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri”. Keskkonnaministeeriumi seisukoht on, et tähnik- ja kabehirve isendid tuleb kiiremas korras loodusest eemaldada, et vältida nende sigimist ja siin populatsiooni loomist või hübridiseerumist punahirvega. Selle eesmärgi täitmiseks on oluline lubada mõlema liigi puhul aastaringset jahti, mis suurema tõenäosusega tagab soovitud tulemuse saavutamise. Seega leiame, et nende kahe hirveliigi Eesti loodusest eemaldamisel tuleks aluseks võtta looduskaitseseaduse § 57 lg 3 ja jahiseaduse § 23 lg 4 p 2 ning kehtestada ajaliselt piiramata jahiaeg.

Vastavalt looduskaitse seaduse §-le 57 on võõrliikide loodusesse laskmine keelatud ning keskkonnaministri määrusesse nr 126 kantud liikide elusisendite sissetoomine Eestisse, tehistingimustes kasvatamine ja tehingud üldjuhul keelatud. Seetõttu on oluline piirkondades, kus viidatud liike on nähtud või kus neid on jahil tabatud teha koostööd Keskkonnainspektsiooniga, et püüda välja selgitada loomade päritolu. Tuleb olla kindel, et Eestis ei ole näiteks hirveaedikutes tähnik- ja kaberhirvi. Samuti tagaks suurem järelevalve selle, et tähnik- ja kabehirve laskmise õigust ei kasutataks punahirve laskmiseks väljaspool punahirve jahihooaega.

 Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

 

Marku Lamp

Asekantsler

Teadmiseks: Keskkonnainspektsioon

Merike Linnamägi 626 2900; merike.linnamagi@envir.ee

Leave a Reply