SISSEJUHATUS

Haapsalu Jahiseltsi kodukord on Haapsalu jahiseltsi (edaspidi „Jahiselts“) põhikirjas sätestatu täpsustav Jahiseltsi liikmete vaheline kokkulepe Jahiseltsi juhtimisel ja majandamisel, jahtide korraldamisel, jahindust reguleerivate õigusaktide ning jahieetika ja heade jahitavade täitmisel jahipiirkonnas. Jahiselts on Haapsalu Jahindusklubi liige, kes oma tegevuses juhindub Haapsalu Jahiseltsi põhikirjast ja käesolevast kodukorrast. Iga üksiku jahimehe käitumisest, distsipliinist ja viisakusreeglitest kinnipidamisest oleneb kogu Jahiseltsi hea maine. Lugupidamine oma jahiseltsist, liikmete vaheline usaldus, ausameelsus ja sõbralikud suhted on need abinõud, mis võimaldavad võita üldist lugupidamist ühiskonnas ja olla eeskujuks kõrgete jahieetika nõuete täitmisel. Olles ühtse lahkhelideta Jahiseltsi liige, peab iga jahimees teadma ja täitma Eesti Vabariigis jahindust reguleerivaid õigusakte, käesolevat kodukorda ja üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid. Aga samuti ka Jahiseltsi juhatuse otsuseid, millised on vastu võetud tema pädevuse piires. Jahiseltsi liikmeks olek paneb igale jahimehele kohustusi. Jahiseltsi liige peab ise sidet Jahiseltsi juhatusega ning jälgib kodulehte www.haapsalujahiselts.eu, et olla kursis korraldatavate ürituste aja ja kohaga. Kodukorda saab vastu võtta ja muuta Jahiseltsi üldkoosoleku otsusega. Käesolev kodukord on kohustuslik kõikidele Jahiseltsi liikmetele ja jahikülalistele Jahiseltsi jahipiirkonnas.

 

1. SELTSI EESMÄRGID

– jahipidamine, mille realiseerimisel tunnustatakse  jahieetikat ja kogukonna tõekspidamiste   prioriteetsust küttimistulemuste ees;

– seltsi kodukorra tunnustamine ja järgimine kõikide seltsi liikmete poolt;

– jahieetika ja jahitraditsioonide tundmine ja järgimine;

– jahiseltsile kinnitatud jahipiirkonna haldamine ja tundmine;

– jahipiirkonnas asuvate maaomanike seisukohtade arvestamine ja koostöö nendega;.

– ühise materiaal-tehnilise baasi soetamine ja haldamine;

– ühisürituste korraldamine;

– jahinduse kui vaba aja veetmise ja seltsielu vormi propageerimine ja viljelemine;

– jahinduse ja jahilaskespordi arendamine;

– jahimaade ja jahirajatiste haldamine ühistegevuse kaudu;

– keskkonna säästlikkuse ja loodushoiu propageerimine elanikkonna hulgas eelkõige jahimeeste endi käitumisega jahipidamisel.

 

2. SELTSI LIIKMESKOND

Jahiseltsi liikmeks on füüsilised ja juriidilised isikud, kes soovivad osaleda Jahiseltsi tegevuses, alluvad Jahiseltsi kodukorrale ja täidavad Jahiseltsi poolt pandud nõudeid ja kohustusi.

 

2.1 Liikmeks võtmise kord

Jahiseltsi liikmeks saab pärast ühe aastase katseaja läbimist.

– liikmeks astuja esitab kirjaliku avalduse Jahiseltsi juhatusele, näidates avalduses ära ka kaks soovitajat;

– soovitajad kinnitavad avaldusel oma soovitust allkirjaga. Soovitajaks saab olla vähemalt viie aastase staažiga Jahiseltsi liige;

– liikmeks astuda soovija võetakse Jahiseltsi vastu üldkoosoleku otsuse alusel esialgu üheks aastaks, mida nimetatakse katseajaks. Pärast aastase katseaja läbimist teeb üldkoosolek juhatuse ettepanekul uue hääletuse sooviavalduse rahuldamiseks või mitterahuldamiseks;

– Jahiseltsi liikmeks vastuvõtmise puhul on liikmelisus tähtajatu;

– Jahseltsil on liikmelisus arvuliselt piiratud. Jahiseltsi liikmete optimaalne arv jahiseltsis on 110 liiget.  Piiratud vabade kohtade korral on eelistatud Jahiseltsi jahimaal maad omavad füüsilised isikud ja seltsi liikmete järeltulijaid. Liikmeks võtmine toimub üldiste reeglite alusel.

– Jahiseltsi liige tasub Jahiseltsi üldkoosoleku poolt kinnitatud liikmemaksu vastavalt Jahiseltsi põhikirjale. Katseajal on liikmeks astujal liikmega võrdne liikmemaks.

2.2 Liikme õigused

– võtta osa Jahiseltsi üldkoosolekust;

– valida ja olla valitud Jahiseltsi juhtorganitesse.

– võtta osa Jahiseltsi korraldatud üritustest;

– pidada jahti ja kasutada Jahiseltsi halduses olevaid jahiressursse vastavalt kehtivatele seadustele ja Jahiseltsi poolt kehtestatud kodukorrale;

– kasutada Jahiseltsi käsutuses olevaid ruume, infot ja vahendeid, olles oma soovist informeerinud Jahiseltsi juhatust;

– esitada Jahiseltsi juhatusele ettepanekuid ja järelpärimisi;

– Jahiseltsi liikme õiguste teostamine ei või minna vastuollu Jahiseltsi tegevuse eesmärkide ja kodukorraga ning ei tohi kahjustada teiste Jahiseltsi liikmete õigusi.

2.3. Jahiseltsi liikmete kohustused

Jahiseltsi liige on kohustatud

– järgima käesolevat Jahiseltsi kodukorda;

– esitama Jahiseltsi juhatusele oma elektroonilised kontaktandmed (telefon, mail), ja elukoha aadressi (edaspidi „liikme kontakt“) ja hea seisma nende andmete õigsuses ja ajakohasuses;

– jälgima Jahiseltsi kodulehekülge aadressil www.haapsalujahiselts.eu ja olema teadlik sinna salvestatud andmetest;

– koguma kohusetundlikult andmeid ulukite olemasolu ja liikumise kohta, et need esitama Jahiseltsi juhatusele;

– võtma osa ühisjahil kütitud ulukite transpordist vastavalt jahijuhataja juhistele;

– võtma osa suurulukite nahastamisest ja muudest vajalikest toimingutest peale suuruluki ühisjahi lõppu, juhul kui jahijuhataja ei ole otsustanud teisiti;

– vastavalt Jahiseltsi juhatuse otsusele võtma osa Jahiseltsi kohustuslikest tegevusest;

– kasutama säästlikult ja otstarbekalt Jahiseltsi vara;

– hoiduma Jahiseltsi ja jahimeeste mainet kahjustavatest tegudest;

– täitma muid käesolevast kodukorrast tulenevaid või üldkoosolekul vastu võetud ühiseid kohustusi;

– Jahiseltsi liikmetele kohustuste kehtestamine kuulub juhatuse, aga ühisjahi jahipäeval ka jahijuhataja pädevusse. Jahijuhataja poolt kohustuste kehtestamisega mittenõustumisel on Jahiseltsi liikmel õigus kaevata Jahiseltsi juhatusele. Jahiseltsi juhatuse otsust saab edasi kaevata Jahiseltsi üldkoosolekule ja seal tehtav otsus on lõplik. Jahijuhataja poolt antud korraldused, kui nad ei ole vastuolus seadusega, kuuluvad täitmisele kuni nende üle langetatakse vastavalt pädevusele kas Jahiseltsi juhatuse või Jahiseltsi üldkoosoleku lõplik otsus.

2.4. Jahiseltsi liikmest väljaarvamise kord

Jahiseltsi liige võib liikmeskonnast välja astuda isikliku avalduse alusel, mille peab heaks kiitma Jahiseltsi juhatus.

Seltsi liige võidakse liikmeskonnast välja arvata üldkoosoleku otsusega, juhul kui:

– ta ei ole tasunud liikmemaksu aasta jooksul hiljemalt 1. juuliks ja ei ole reageerinud koheselt Jahiseltsi juhatuse poolt talle liikme kontaktile saadetud meeldetuletusele;

– ta ei täida Jahiseltsi juhatuse korraldusi, rikub Jahiseltsi üritustel kehtivat korda või ei täida temale pandud muid kohustusi;

– ta omab kehtivat kriminaalkaristust relvaseaduse või jahiseaduse või ühiskonnaohtliku tegevuse eest;

– ta on oma süülise tegevusega kahjustanud Jahiseltsi mainet, tekitanud Jahiseltsile kahju või on kaotanud teiste Jahiseltsi liikmete usalduse;

– muudel põhjustel, mil Jahiseltsi üldkoosolek ei pea võimalikuks isiku jätkamist Jahiseltsi liikmena. Jahiseltsi liikmest väljaarvamise otsustab üldkoosolek juhatuse ettepanekul. Seltsi liikmest välja arvamise otsus tuleb isikule viivitamatult teatavaks teha liikme kontaktile taasesitatavas vormis. Jahiseltsi liikmest väljaastumise või väljaarvamise korral liikmemaksu ega muid liikme poolt teostatud makseid ja ühistegevusega soetatud vara ei tagastata.

2.5 Jahiseltsi liikmete meelespidamise kord

Jahiseltsi liikmeid peetakse meele järgmiselt:

– Juubelisünnipäevadel alates 50 eluaastat õnnitlus ajakirjas „Jahimees“ ja kohalikus ajalehes;

–  Silmapaistva jahisportliku saavutuse puhul kingituseks hinnaline meene Jahiseltsi poolt;

– Seltsielu silmapaistvalt edendanud liikmele individuaalne suuruluki laskmise luba;

– Jahiseltsi liikme surma korral kaastundeavaldus kohalikus ajalehes ja ajakirjas „Jahimees“.

3. JAHIMAA

Jahiseltsi Jahimaa jaotub 5 jahipiirkonnaks:

– Asuküla ja Sinalepa jahipiirkonnad asuvad Lihula maanteest mere pool ja nendevaheliseks piiriks on Varni peakraav;

– Espre ja Võnnu jahipiirkonnad asuvad Lihula maanteest ja Vilkla – Taebla teest vasakul ning nende vaheliseks piiriks on Võnnu oja;

– Suuremetsa jahipiirkond on ümbritsetud teedega: Vilkla – Saanika – Martna – Oonga – Vilkla;

– ulukite küttimise lubasid jaotatakse jahipiirkondade kaupa;

– põtrade küttimise load ja väikeulukite küttimise load on jahipiirkondade ülesed.

4. ÜHISJAHID

Ühisjaht on jaht, millest võtavad osa kaks või enam jahimeest. Ühisjahti juhatab jahijuhataja, kes valitakse enne ühisjahi algust.

Jahiseltsis eristatakse ühisjahtidest Suuri Ühisjahte:

– Suured ühisjahid (edaspidi SÜ) toimuvad üldjuhul mitte tihedamini kui ühel päeval nädalas ja sellest on kutsutud osa võtma kõik Jahiseltsi liikmed; Vajadusel teeb Jahiseltsi juhatus suulise otsuse ja korraldab suuri ühisjahte tihedamini. Suurte ühisjahtide toimumise päevaks on üldjuhul laupäev;

– Muude ühisjahtide toimumispäevad on vabad;

– SÜ põdrale korraldatakse vastavalt jahieeskirjale kas varitsus-, hiilimis-, peibutus- või ajujahina. Vajadusel kasutatakse ajujahil ka jahikoeri;

– SÜ ajus olles lepitakse koera ees seisva uluki küttimine eelnevalt kokku jahijuhatajaga, kes võib selle ka keelata, ja üldjuhul ulukit ei kütita kohas, kus selle hilisem kättesaamine on raske või võimatu;

– SÜ jahipidamise käigus viga saanud jahikoera ravimise kulud hüvitatakse koera omanikule Jahiseltsi juhatuse otsuse alusel ja ulatuses;

– SÜ käigus jahikaaslaste süü läbi hukkunud või uluki rünnaku tagajärjel hukkunud jahikoera maksumus hüvitatakse koeraomanikule Jahiseltsi juhatuse otsuse alusel ja ulatuses;

4. 1 Jahijuhataja

Jahijuhataja  ühisjahil antud korraldused on vastuvaidlematuks täitmiseks.

Jahijuhataja ülesanneteks ja õigusteks on:

– koostada jahist osavõtjate nimekiri;

– mitte lubada jahile joobeseisundis või ilmsete haigustunnustega isikuid;

– teavitada jahist osavõtjaid jahiohutuse nõuetest, küttida lubatud jahiulukitest ja loale märgitud erinõuetest;

– määrata piirkond jahtide läbiviimiseks;

– määrata jahipidamise viis;

– määrata ajujahil kütiliinivanem (ad) ja ajuvanem (ad);

– määrata kütid ja ajajad;

– määrata jahipäeva alguses transpordivahendid ja nende hulk, mida jahipäeva jooksul kasutatakse;

– organiseerida saagi realiseerimine või jagamine;

– eemaldada jahist jahieeskirju, jahieetikat või kodukorda rikkunud osavõtja(d);

– eemaldada jahist tema korraldusele mitte allunud jahimehed;

– võtta tarvitusele vajalikud abinõud õnnetusjuhtumite korral;

– teha jahiuluki surmamise ja haavamise korral märge jahiloale;

– esitama juhatusele jahist osavõtjate nimekirja hiljemalt jahiaasta lõpuks;

4.2 Kütt ühisjahil

Kütt on ühisjahil kohustatud:

– pidama jahti vastavalt jahijuhataja või kütiliini vanema poolt saadud korraldustele pidades kinni jahieetika ja seaduse nõuetest;

– informeerima kütiliinivanemat või jahijuhatajat jahti puudutavatest olulistest detailidest;

– olema kütiliinil nähtav teistele küttidele. Kui selline võimalus puudub, andma eelnevalt teistele küttidele märku enda asukohast;

– peale aju lõppu teostama enda poolt kütitud suuruluki esmase töötlemise või organiseerima sellise toimingu.

Kütil on keelatud:

– lahkuda oma positsioonilt kütiliinilt enne vastavat korraldust saamata;

– tulistada ajajate suunas, kui pole eelnevalt veendutud täielikus ohutuses;

– sooritada lasku piki kütiliini;

– sooritada lasku kindlakstegemata uluki suunas;

– segada oma tegevusega teisi kütte.

4.3 Ajaja

Ajaja on kohustatud:

– täitma jahijuhataja ja ajuvanema korraldusi;

– ajus viibides kuulama teiste ajajate liikumist ja liikuda nendega samas tempos;

– võimalusel andma kütiliinile märku ajus nähtud hetkel jahitavatest ulukitest;

– võimalusel olema nähtav ja kuuldav teistele ajajatele ja kütiliinile.

Ajajal on keelatud:

– aju lõppedes minna kütiliinile enne vastavat korraldust jahijuhatajalt või kütiliini vanemalt;

– ajajatel viibida ajus laetud jahirelvaga;

– koeraga ajus olles laetakse relv uluki küttimiseks vahetult enne koera ees seisva uluki tulistamist;

 

5. KÜLALISJAHT

Külalisjaht on jaht, kus viibivad mitte ainult Jahiseltsi kuuluvad jahimehed ning mis toimub ühisjahi põhimõtetel. Seltsi liikmed võivad kutsuda ühisjahile jahikülalisi eelnevalt juhatusega kokku leppides. Jahikülalise kulud kannab kutsuja vastavalt kehtestatud hinnakirjale. Külalisjahimeheks ei saa olla isik, kes üldkoosoleku otsusega on varem Jahiseltsist välja arvatud.

– külalisjahimehe kutsunud Jahiseltsi liige vastutab külalisjahimehe jahikõlbulikkuse eest (jahitunnistuse olemasolu, laskekatse sooritus suuruluki jahiks);

– külalisjahimehe kutsunud Jahiseltsi liige vastutab külalisjahimehe käitumise eest jahil;

– külalisjahimees osaleb jahisaagi jagamisel võrdselt Jahiseltsi teiste liikmetega.

– külalisjahimehe eest tasub teda kutsunud jahiseltsi liige külalisjahimehe tasu vastavalt Jahiseltsi juhatuse poolt kinnitatud hinnakirjale;

– külalisjahimees, kes osaleb jahis vaid ajajana, osaleb jahis tasuta.

 

6. JAHIEETIKA

Jahiselts on sõpruskond, keda seob ühine jahikirg, austus kõige elava vastu ning liikmetevaheline vastastikune austus.

 6.1 Austa jahikaaslast

– austa eelkõige jahijuhatajat ja tema antud korraldusi;

– suhtu teistesse jahikaaslastesse kui võrdsetesse, sõltumata ametist, rahakoti paksusest ja jahirelvast;

– jaga oma autot teiste jahikaaslastega või leia endale koht kellegi teise autos nii, et jahipäeval liikleks jahi käigus võimalikult vähe transpordivahendeid;

– käitu nõnda, et ühine jahiaeg oleks kõigile meeldiv;

– pea kinni jahikokkulepetest ning säästa ühist jahiaega;

– täida ühisjahil vastuvaidlematult jahijuhataja korraldusi;

– ära jäta ühiseid jahiülesandeid ühe või üksikute kanda;

– kanna alati õiglaselt ja korrektselt ühised kulud;

– jõua ühisjahile kokkulepitud ajaks;

– ära häiri jahikaaslasi hääleka oleku või muu segava toiminguga varitsuspaigas ja kütiliinil;

– ära lahku kütiliinilt ka mitte oma lasu tulemuse kontrollimiseks;

– ära tungi teise küti laskepositsioonile (laskesektorisse) või varitsuspaika;

– jaga jahikaaslase heameelt täpse tabamuse korral ja ära osata  ebaõnnestumisi;

– kohtle jahikoera, kuulugu see sinule või kellelegi teisele, nagu võrdset jahilist;

– üldjuhul ära lahku ühisjahist enne selle lõppu; lahkuda võib vaid kütiliini vanema ja jahijuhataja teavitamisel ja nende poolt antud loal;

– ära kasuta teise liikme poolt ehitatud kõrgistet ilma luba küsimata;

– vajadusel anna ühisjahil oma kõrgiste loositavate varitsuspaikade hulka;

– ilmu jahile korrektses jahiks mõeldud riietuses;

– austa edukat kütti, surudes tal kätt ja võimalusel kinnita talle murtud oksaharuke mütsile või mujale sobilikku kohta.

6.2 Uluki küttimine ühisjahil

Jahimees, kes sooritab suurulukile esimese surmava või peatava lasu, omandab trofee. Surmava lasu tunnuseks on laengu tabamus uluki rindkeresse (eespoolt vahelihast).

• peatavaks lasuks loetakse lasku, mis ei võimalda ulukil enam edasi liikuda. Suurulukit peatavaks lasuks ei loeta nn „armupauku“;
• väikeulukitele jahipidamisel kuulub uluk sellele jahimehele, kelle tabamusest uluk surmati;
• laskja väljaselgitamise vaidluse korral kuulab jahijuhataja ära mõlemad pooled ja langetab otsuse, mis ei kuulu edasisele vaidlustamisele.

6.3 Austa ulukit

– avalda oma lugupidamist kütitud ulukitele, asetades uluki rindkerele haljas oksake; oksake asetatakse uluki rindkerele isasloomale lõikepool pea suunas, emasloomale vastupidi;

– SÜ, kui ajus on jahikoeraga ajajad ja jahikoerad suunduvad ulukiga sinna, kuhu kütiliin ei ulatu, siis loetakse uluk pääsenud ulukiks. Sellist ulukit ei kütita kui jahijuhataja ei anna teistsugust korraldust;

– surma haavatud uluk võimalikult kiiresti ja tee seda ohustamata jahikaaslasi;

– jälita haavatud ulukit tema tabamiseni või hetkeni, mil selgub edasise jälitamise lootusetus;

– kui uluk on abitus olekus, siis ära teda jälita ja keela seda teha ka oma jahikoeral (soosse või mudasse vajunud uluk, paks lumi jne); võimalusel abista sellist ulukit;

– ära kasuta jahikoera, kes ei allu käsklustele ja murrab abitusse seisukorda sattunud ulukeid;

– karmil ja paksu lumega talvel ära pea koeraga jahti suurulukitele ja ära puhasta metsasihte lumest, et ulukid saaksid häirimatult omades piirkondades paigal olla.

6.4 Austa nii eluta kui elusat loodust

– täienda oma teadmisi ulukite ja nende kooseksisteerimise kohta looduses;

– ära jäta enda viibimisest looduses ebameeldivaid jälgi põhimõttel – kõike, mida ma olen metsa kaasa toonud viin ma siit väljudes kaasa;

– näita, et sa hoolid keskkonnast ja kasuta jahipäeval korduvkasutusega toidunõusid;

– ära proovi püssi kasvavate puude, ülesseatud teabemärkide, postide ja ehitiste pihta.

7. KARISTUSED

7.1 Jahiseltsi liiget võidakse Jahiseltsi poolt karistada järgnevatel põhjustel:

– Eesti Vabariigi jahiseaduse, relvaseaduse või jahieeskirja rikkumine;

– Jahiseltsi põhikirja või kodukorra rikkumine;

– Jahiseltsi üldkoosoleku ja juhatuse otsuste mittetäitmine;

– jahieetika normide rikkumine;

– Jahiseltsi juhataja või juhatuse korralduste mittetäitmine;

– jahijuhataja, kütiliinivanema või ajuvanema korralduste eiramine;

– sooliselt või vanuseliselt vale looma küttimine.

 

7.2. Jahijuhatajal on õigus kõrvaldada kütt kütiliinist jahipäeva lõpuni või kohaldada koormist järgmiste rikkumiste eest:

– jahiseaduse, relvaseaduse või jahieeskirja rikkuja;

– jahieetika normide rikkuja;

– jahijuhataja  korralduste mittetäitja;

– jahikaaslaste arvates ohtliku teo sooritaja (näit ohtlik lask vms ohtlik tegevus);

– sooliselt või vanuseliselt vale looma küttija (näiteks põdrapulli puhul suurema või väiksema sarveharudega looma, kui on jahijuhataja poolt lubatud),

– koormised jahipäeval (haagise -, ATV -, kütitud ulukite vedu) või muude ülesannete täitmine vastavalt jahijuhataja otsusele.

 

7.3.  Jahiseltsi juhatusel on õigus rakendada ühte alljärgnevat karistust:

– suuline hoiatus;

– suuline hoiatus Jahiseltsi üldkoosolekul;

– piirangud jahipidamisel kindla tähtajaga:

• keeld osaleda SÜ kütina ühe aasta jooksul rikkumise toimepanemisest;
• suurulukite lubade mitteväljastamine Jahiseltsi juhatuse poolt aasta jooksul rikkumise toimepanemisest;
• sooliselt või vanuseliselt vale looma korduva küttimise puhul on küti karistuseks kütiliinil olemise keeld antud ulukile kehtestatud jahihooaja lõpuni.

– teha ettepanek Jahiseltsi üldkoosolekule rakendada rikkuja suhtes kuni kahe jahiaasta pikkust jahikeeldu kogu Jahiseltsi maal (ei väljastata ulukiküttimise lube ei suur- ega väikeulukitele);

– teha ettepanek Jahiseltsi üldkoosolekule rikkuja liikmeskonnast väljaarvamiseks.

8. JAHIMAJAD

Jahimajad on Jahiseltsi ühisomand ja neid tuleb kasutada heaperemehelikult. Jahimajades paigutatakse nähtavale kohale „Jahimaja kasutamise kord” ja jahimaja kasutatakse vastavalt sellele korrale.

13.06.2020