Uus hooaeg!

Algamas on uus jahihooaeg.

1. ja 2. oktoobril kogunemine kell 8:00 Vätse püstkoja juures. Teeme soojendusjahi.

8. ja 9. oktoobril kogunemine kell 8:00 Vätse püstkoja juures. Maaomanike põdrajaht.

15. oktoobril  kogunemine kell 8:00 Vätse püstkoja juures. Seltsi üldpõdrajaht.

Rubriigid: Uudised | Lisa kommentaar

Haapsalu Jahiseltsi üldkoosoleku protokoll

 

Kuupäev:29.05.2014.

Koht : Käbi Pansionaat,Lutaku

Koosoleku juhataja : Olev Peetris

Protokollija:  Tiit Kõnd

 

Päevakord:

  1. 2015/2016 majandusaasta aruande esitamine;
  2. Revisjonikomisjoni akti esitamine;
  3. Majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni akti kinnitamine;
  4. Liikmemaksu ja sisseastumismaksu ning maksetähtaja määramine;
  5. 2016/2017.a eelarve esitamine ja kinnitamine;
  6. 2015 aasta üldkoosoleku otsuste täitmine (põhikirja muudatused);
  7. Muudetud põhikirja vastuvõtmine;
  8. Jahiseltsi liikmete maksimaalne arv;
  9. Uute liikmete vastuvõtmine;
  10. Lubade hinnad;
  11. Külalisjahimeeste ja väliskülaliste kutsumise kord ja hinnakiri;
  12. Röövlindude ja väikekiskjate arvukuse piiramine;
  13. Lisasööda varumise kord;
  14. Söödapõldude harimine;
  15. Jahirajatiste ehitamise kord;
  16. Jooksvad küsimused.

 

Koosoleku päevakord kinnitati üksmeelselt, vastuhääli ei olnud.

Koosolekul osalejaid oli kokku 58 liiget ( sealhulgas 4 volitust),  seega oli koosolek otsustusvõimeline.

 

 

Koosolekul arutati ja otsustati järgmist:

 

1.2015/2016  majandusaasta aruanne. Esitas Arvo Kuslap.

Aruanne hõlmab ajavahemikku 01.04.2015 – 30.03.2016 Küttimine on arvestatud 01.03.15 – 29.02.2016. Seisuga 01. aprlill 2015 oli jahiseltsis liikmeid 105 Juurde võeti liikme kandidaatitena  Silvia Timmermann, Vallo Vilta, Ülo Tammann, Arko Annamaa,Sergei Tserepannikov, Raul Kandla,  ja Andrus Kurg..    seega hetkel on meil jahiliikmete arv kokku 112. Omal soovil lahkus Tarmo Paio. Seega on liikmete arv 111.

Kasutada olev jahipiirkonna suurus oli majandusaastal  34505 ha (eelnevalt  22 960 ha),2 mail 2014  Keskkonnaameti määrusega nr. 1-41/14/237 Silma looduskaitse ja Matsalu rahvuspargi osaline liitmine Haapsalu jahipiirkonnaga ja Haapsalu jahipiirkonna piiride muutmine. Sellega seoses on nüüd Haapsalu jahiseltsi jahimaa pindala 34 505 ha.

On läbi viidud ulukite tavaloendus pikaajalistele tähelepanekutele ja talviste vaatlusandmete jälgede kaardistamisele.) On teostatud suurkiskjate (hundi, karu ja ilvese) vaatluslehed aga kuna puudus püsiv lumekate vaatlusandmed on ebatäpsed jäi teostamata ruutloendus..

 

2015.aasta kevadel loendati meil 80 põtra, 250 metskitse, 350 metssiga, 1 ilvest, 150 kobrast.

 

Majandustulemused

Tulud       39 600,68  EUR

Kulud     22 220,83 EUR

Panga jääk majandusaasta alguses    50655,30 EUR

Panga jääk majandusaasta lõpus     68 035,15  EUR

Panga jääk täna .  68045,26                 EUR

 

Küttimine: Algas  1..märts  2015    ja lõppes  29.veebruar 2016.

 

Põder: Küttimiskvoot põtradele oli meil  min 50  isendit, kütiti 53  . Põtradest kütiti pulle 20,  lehmi 18, pull-vasikaid 7 ja lehm-vasikaid 8  Autoavariis hukkus 5 põtra ja muul põhjusel 3 põtra.

3.oktoober toimus meil  põdra  ühisjaht koos maaomanikega kokku oli jahis 38  osalejat, meil  õnnestus küttida 1 põder ,millest tehti suitsuvorsti ja jagati maaomanikele.

Põdra üldjaht toimus 17.oktoobril 2015 .a., jahis osales 68 jahimeest ja 3 jahinaist.. Jahis õnnestus küttida  9 põtra

21.november 2015 toimuval ühisjahil osales Triin Roostfeldt koos filmimeestega , toimusid saate Püssi ja Panniga võtted. Meil filmiti jahi korraldust , kuid loodetud panniga maksa praadimine  jäi järgmist korda ootama  Põtradele peeti ühisjahte alates oktoobri algusest kuni 15 detsembrini,    .Põdra   jahtide käigus õnnestus meil  küttimiskvoot   täita ja  õige kooslusega  .

 

Metssiga-Minimaalne küttimiskvoot oli 300 (190) isendit, kuid  kütiti 456  ( 71  kulti, 47emist, 64 kesikkulti, 74 kesikemist, 111 kultpõrsast ja 89 emispõrsast). Liikluses hukkus 3 metssiga. Kuna talv oli lumevaene siis oli ,siis oli metsseajaht ka raskendatud , kuna puudusid luureandmed ja ka varitsusjaht ei andnud erilisi tulemusi, kuna metssead kasutasid lisasööta väga minimaalselt .Küttimiskvoot sai täidetud ,tingimus et 50 % täiskasvanud ja kesikutest peab moodustama emised  meil oli see 47 %.. kuna talv oli metsigade suhtes väga leebe ja lume puudumisel oli sööta  kerge kätte saada, siis sellest tulenevalt peaks meil metssigade populatsioon olema tugev, et järgneval hooajal peame olema valvsad kahjustuste ärahoidmisel .Kuid metssigu ähvardab oht – Aafrika seakatk , Lõuna Eestis on teinud juba suurt laastamistööd on suur oht , et see  ka meil laastama hakkab

 

Metskits: Soovituslik küttimiskvoot oli 30 . Meil ei kütiti 20 isendit.. Liikluses hukkus 25 metskitse. Metskitse arvukus on tänu mitteküttimisele ja soodsale talvele tõusuteel, Kuid huntide arvukus on tõusuteel ,arvatavasti liiguvad hundid edasi lõuna ja kesk eestist lääne poole sest siin on toidubaas rikkalikum.

 

Hunt:  Küttimislimiit  oli Kullamaa, Martna  ja Kasari maadel luba küttida 10 isendit kõik kütiti,   Kuid peale hundijahti on meil nähtud kahte hunti ,arvatavasti jäid need meile pesitsema ,samuti viimase lumega olid Suuremetsas vähemalt 4 hundi jäljed ,

 

Ilves: Loendus andmetel  1-2 ilvest ,aga lumeolud puudusid nii, et tegelikku seisu on raske ennustada .Kogu Läänemaa  küttimiskvoot oli 0 isendit v.a. Vormsi saar. 1isend, mis ka realiseeriti

 

Saakal: oli meil võimalus küttida võõrliiki šaakalit , meil õnnestus küttida 2 isendit (Ago  Koogas ja Tõnis  Vichterpal)  20 veebruaril ühisjahil külastas meid TV Osoon saategrupp –saatejuht Sander Loite, teemad olid metssigade küttimine ja saakal

 

 

Väikeulukijaht

 

Linnud. Kütiti kokku 521  hane ,sellest rabahani 49, suur-laukhani 8, hallhani 111, valge-põsklagle 353. Parte kütiti kokku 575.Kaelustuvi 7, nurmkana 9 ja metskurvits 5 .

 

Röövlinnud 

Norm  oli meil 170 röövlindu, ( 1000 ha kohta 5 röövlindu) ja see jäi täitmata , täitmine 44 %

Hallvareseid 67 , künnivares 0, kormoran 0, ronk 2,hallhaigur 5: kokku 74 röövlindu

 

 

Väikeulukid

 

Väikekiskjad. norm oli meil 306 (1000 ha kohta 9 väikekiskjat)

Täitmine oli 111 %

Kütiti 40 rebast ( eelmine aasta. oli 32), kährikkoeri 231 (eelmine aasta 180), metsnugiseid 59 (29), 4 tuhkrut  6 minki, kokku 340 (260) isendit

Tänu mõnedele aktiivsetele jahimeestele sai röövikute norm  täidetud

Künno Kalk  32 kährikkoera, 5 rebast ja 2 minki (39),Alar Kruusma 31 nugist 1 kährik (32) Oleg Chizevitch 16 käh. 4 rebast (20)  Tõnu Targamaa 18 käh. (18)Nikolai Tserepannikov 9 kährikut, 1 reb. 8 nugist (18),

Eelmisel aastal kütiti 40 (41) kobrast ja  kütiti 4( 1) halljänest.

1.märtsist -2015 .a. 29.veebruar 2016 käis lubade registreerimis zurnaalidest läbi 576(379)suuruluki luba ja343 (306) väikeuluki luba, see on kokku 919( 534 ) . Lubade täitmine on üldiselt korrektne, kuid esines ka üksikuid puudusi. Mõningate kütitud väikeulukite määramisel pole osanud jahimehed ilmselt liiki määrata, sest on märgitud lihtsalt „part“, „hani“

 

2015/16a. küttimiskvoote ei tea need tulevad jahindusnõukogu otsusega

Söödapõllud  ja lisasöötmine

Rajatud   söödapõlde  ligi 6,5 ha ulatuses: Võnnu JP 3 ha V. Kallas, . Espre JP 1,4 ha R. Kert. J. Sünt.,A. Sünt  2 ha Asuküla

Suur, suur tänu tehtud töö eest söödapõldude rajamisel, Kuid nüüd  juhatuses otsustati, et edaspidi sõõdapõldusid ei rajata.

Talv oli meil lumevaene ja seoses sellega oli ulukite lisasööta tarbisid minimaalselt, metskitsede lehisvihad jäid alles, aga need tuleb teha sel aastal uued, järgmine talv tuleb tõenäoliselt rohke lumega ja külmaga , siis on metsloomad näljas  .. Samuti paluks teha hoidlad vanadest vihtadest puhtaks, et saaks uued juuni lõpus sisse panna.  Kuid meil oli piisavalt palju sigade söötmiskohti ,kus ka meelsasti metskitsed käisid teravilja söömas.

Tahaks loota et kõik liikmed teevad tulevikus vihad valmis ja viivad õigeaegselt hoidlatesse või hoiavad kodus , et talvel saab viia juurde kohta kus tekib lisasöödaga puudus.

RMK leping sõlmiti september 2013 , mille alusel on meil võimalik jahti pidada riigile  kuuluval maal, , et vältida põdrakahjustusi Kopratammide likvideerimine Ungru ja Juurika ojal

Märtsis saadeti meile kvartalid Suuremetsas kus on oht põdra ja kopra kahjustusteks.

Matsalu RP palve väikekiskjate küttimiseks Matsalu rahvuspargis,  väikesaartelt väikekiskjate likvideerimine. Meil käis dessant Kumari saarel 09.04.2016, kütiti Kumaril 2 rebast. Suur tänu kõigile  , kes sellest osa võtsid.

 

Sportlik tegevus: Meie laskesportlased on aktiivselt osa võtnud sportlikest jahivõistlustest.

  1. Kirsi saavutused eesti meister Compakt Sportingus III koht Fitac Sportingus. EKV CSP II koht EKV  Inglise Sportingus III koht

Meeskondlikult olin koos Jaan Targamaa Silma LK koosseisus  EKV Kombi harjutuses II koht ja EMV  II koht

 

Haapsalu JS kokkutulek

04.juulil toimus meil oma jahiseltsi kokkutulek. Seal loositi osalejate vahel 3-liikmelised võistkonnad, kelle tuli läbida mitmevõistlus, mis koosnes siledaraudsest püssist kuuliga sea tabamises, haavlitega taldriku tabamisest ning ka teadmiste kontrollist viktoriini näol. Osales 11  võistkonda. Viktoriin oli seekord meeskondlik  Kuna meil on jahiseltsis 3 naisliiget ja kõik osalesid kokkutulekul siis neil oli võimalik panna kokku oma võistkond , mida kasutati ära.

 

Mitmevõistlus:

1) võistkond nr. 8 – Raivo Kert, Viljar Varimaa, Janno Tikerpuu (auhinnaks põdra  luba)

2)võistkond nr. 6– Kalju Pahk, Martin Viilma, Vello Vichterpal ( põdra vasika luba)

3)võistkond nr. 2– Ragnar Sarapik, Jaak Sünt, Sulev Heinpalu (soku luba)

 

Aktiivselt võtsid meie liikmed osa ka Läänemaa MV nii kuuli kui haavlilaskmisest

Nii haavli kui ka kuulilaskmisel saavutas Haapsalu jahiseltsi võistkond II koha

Haavlis saavutas Sulev Heinpalu veteranide klassis I koha.

Rohkesti Haapsalu JS liikmeid koos peredega võtsid osa Vabariiklikust Jahimeeste kokkutulekust , mis toimus Lääne – Virumaal Kunda Lammasmäel

Nii vabariiklikul kui Haapsalu JS  kokkutulekul kui ka ühisjahtidel on kõhutäie eest hoolitsenud Sulev Heinpalu. Soovime talle edaspidiseks jõudu ja häid retsepte!

Tänan kõiki jahimehi, kes igati aitasid kaasa jahiseltsi majanduslikule tegevusele: söödapõldude rajamisele, olid aktiivsed röövulukite ja röövlindude arvukuse reguleerimisel, aitasid kaasa müügipõtrade küttimises ja lihakehade üleandmisel ja  tegelesid ulukite lisasöötmisega.

 

Haapsalu Jahiselts tänab Vahur Koplimaad ja Jaak Sünti kes aitas Haapsalu JS-ile jahituristide saamisel ja jahtide korraldamisel .

 

Lõpetuseks lp. jahimehed soovin teile jahiradadel, isiklikus elus ja ettevõtmistes palju jõudu, õnne ning kivi kotti!

 

 

2.Revisjonikomisjoni  akti esitamine. Esitas komisjoni liige Jaak Sünt.

 

Revisjoni viis läbi komisjon koosseisus:  liikmed  Jaak Sünt ning Meeme Riisma.

Revideerimise käigus:

Tutvuti juhatuse poolt esitatud dokumentidega ja Haapsalu Jahiseltsi majanduskavaga 2015/16 aastal ning majandusaasta aruandega. Tehti kindlaks, et HJS raamatupidamine on korraldatud lähtudes kehtivast raamatupidamise seadusest ning järgides hea raamatupidamistava nõudeid.

Esitatud dokumentide kontrollimisel puudusi ei avastatud. Lühiajalisi kohustusi seltsil aruandeaasta lõpuks ei olnud. Maksuvõlad samuti puuduvad.

Arveldusarve jääk 01.04.2016. seisuga oli 68035,15 eurot.

Planeeritud oli eelarve tuludeks 17 000 eurot ja kuludeks samuti 17 000 eurot.

Tegelikud tulud olid 39600,68eurot ja kulud 22220,83 eurot.Jahiseltsi arveldusarve suurenes majandusaasta jooksul 17379,85 euro võrra.

Raamatupidamise aruanne kajastab õiglaselt HJS finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.Seltsi juhatuse tegevus on kooskõlas põhikirja ja seadusandlusega.

 

Komisjoni ettepanek Haapsalu Jahiseltsi üldkoosolekule on kinnitada 2015  majandusaasta aruanne juhatuse poolt esitatud kujul.

 

 

 3.Majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni akti kinnitamine.

Aruanne kiideti heaks üksmeelselt, erapooletuid ega vastuhääli ei olnud.

 

4.Liikmemaksu ja sisseastumismaksu ning maksetähtaja määramine

4.1.Hetkel kehtiv liikmemaks on 40.-, üle 70-aastastele 13.- ning sisseastumismaks 64.-.

Juhatuse ettepanek oli makse mitte muuta. Liikmemaksu suurus pandi hääletusele ning nimetatud summad kiideti üksmeelselt heaks, erapooletuid ega vastuhääli ei olnud.

4.2. Arutati maksete tegemise tähtaegasid. Hääletamisele läks järgmine variant: Maksetähtaeg on jooksva aasta 1.juuliks.Juhatus teeb enne põdrajahi algust maksete laekumise revisjoni ja saadab mittemaksjatele ühekordse meeldetuletuse.Kui siiski kalendriaasta lõpuks pole makset ära makstud, arvatakse jahimees jahiseltsist  välja.

Antud maksetähtaja sõnastuse osas hääletati üksmeelselt poolt, erapooletuid ega vastuhääli ei olnud.

 

  1. 2015/2016.a eelarve esitamine ja kinnitamine. Esitas A.Kuslap.

Juhatusel on ettepanek arvestada tuludeks 17 000.- ja kuludeks samuti 17000.-analoogselt eelmise aastaga.

Poolt 100%, erapooletuid ega vastuhääli polnud.

  • K.Pahk esitas ettepaneku tõsta juhatuse esimehe autokompensatsiooni 150 euroni kuus.Antud ettepaneku poolt olid kõik hääletanud, erapooletuid ega vastuhääli polnud.
  • J.Sünt soovitas raamatupidajale osta raamatupidamise programm.

 

  1. 2015 aasta üldkoosoleku otsuste täitmine (põhikirja muudatused).Esitas T.Kõnd

T.Kõnd tutvustas  seni kehtivas põhikirjas toimunud muudatusi, milleks olid:

* Loobuda punktist 2.9. jahisaaduste töötlemise korraldamine

* Sätestada punktis 3.3.3. liikmemaksu maksmise tähtajaks üldkoosoleku otsustega määratud tähtaeg

* punktidest 5.1.1. ja 5.2.1.  kustutada mõiste „ sisekorraeeskirjad“

 

  1. Muudetud põhikirja vastuvõtmine
  • Muudetud põhikiri kiideti üksmeelselt heaks, erapooletuid ega vastuhääli polnud.

 

  1. Jahiseltsi liikmete maksimaalne arv. Esitas H.Kaljo

Eelnevatel aastatel kehtis reegel, et seltsi liikmete maksimaalne arv on 110. Oluline on üldkoosoleku otsusega maksimaalne arv fikseerida, vastasel korral suureneb seltsi liikmete arv kontrollimatult ja kõigi liikmete juhtimine on keeruline.

H.Kaljo esitas juhatuse seisukoha, mis oli järgmine:

* Fikseerida maksimaalseks arvuks 110

* Käesoleval koosolekul vastu võtta kõik uued liikmed, kelle vastuvõtmise üldkoosolek heaks kiidab

* Järgnevatel aastatel uusi liikmeid üldse mitte vastu võtta, kuni liikmete arv on langenud alla 110

Järgnes elav arutelu:

T.Ulm- kas on liikmeid, kes lihtsalt maksavad maksu , kuid jahis ei käi? Nende haldamine pole ka suur problem, kui nad suurukuki luba ei taha. Selts teenib 40.- EUR liikmemaksuna ja sellised liikmed kedagi ei sega.

A.Kuslap vastas, et selliseid liikmeid on ligi 20.

K.Kalk- kas on statistikat Eesti kohta tervikuna, palju tavaliselt 1 ha jahimaa kohta jahimehi seltsides on?

K.Erik-  liikmete arvu peaks saama vähendada nii, et panna jahimehele lisakohustusi – hetkel on justkui ainus kohustus maksu maksta. Kes kõiki kohustusi ei täida, siis need liikmed peab saama seltsist välja arvata.

K.Pahk- vahepeal kehtinud tööpäevakute süsteem taastada, sealt näeb ka, kes aktiivselt tahab osaleda ja kes mitte.

A.Kasemaa- vanasti olid sõimede kaupa haldajad ja oli ülevaade, kes täidab kohustusi vihtade tegemisena ja kes mitte.Praegu ülevaade puudub.

S.Heinpalu-paljud söödahoidlad on jäänud raiesmikele ja keegi neid ei hoolda

T.Ulm- teadlased on kindlaks teinud, et Lääne-Eesti pehmes talves pole kitsedele üldse lisasööta vaja

Arutelu lõppedes pandi H.Kaljo poolt ette kantud juhatuse ettepanek hääletusele.

Hääletustulemused olid: poolt 51, erapooletuid 2,vastu 5.

 

9.Uute liikmete vastuvõtmine

*Hääletati eelmise aasta liikmekandidaatide vastuvõtmist täisliikmeteks:

S.Timmermann- poolt 100%

V.Vilta- poolt 100%

Ü.Tamman- poolt 100%

*Juhatusele on laekunud avaldus jahiseltsi liikmeks saamiseks järgmistelt inimetselt:

Margus Maripuu- poolt 100%

Deniss Naumov- poolt 100%

Eiko Kallus – erapooletuid 2, ülejäänud poolt

Kert Niisuke- erapooletuid 4, ülejäänud poolt

Vladimir Aleksejev- poolt 11, vastu 19, erapooletuid 14- teda seltsi vastu ei võetud

Eigo Reissar- poolt 100%Liis Veltmaa- erapooletuid 2, vastu 1, ülejäänud poolt

 

10.Jahilubade hinnad.Esitas A.Kuslap.

Juhatus informeeris, et ka kodulehele on üles seatud lubade hinnad, mis peale sea loa on samad, mis eelnevatel aastatel.Sealuba on hetkel tasuta.

T.Targamaa- kodulehel pole üleval välisturisti põdraloa hinda. A.Kuslap vastas, et reeglina välisturistid põdrajahil ei käi ja seetõttu pole ka eraldi hinda kirjas.

Otsustati, et  jahilubade hindade määramine on juhatuse pädevuses.

 

  1. Külalisjahimeeste ja väliskülaliste kutsumise kord ja hinnakiri. Esitas A.Kuslap.

Kuna viimasel ajal on sagenenud jahiseltsi liikmete sõprade külastused ühisjahis, siis on vajadus määrata ühesed reeglid, et arusaamatusi vältida.

Juhatusel oli ettepanek kehtestada jahiseltsi liikme sõpradele- tuttavatele( Eesti elanikele, kellel on kehtiv jahitunnistus ja relvaluba ja kes soovivad osaleda jahis kütina) päevatasuks 10.- EUR.  Ajajad, kes saagi jagamises ei osale, tasu maksma ei pea.

Välisturistidele on päevatasuks 30.- EUR ilma eraldi jahi korraldamiseta.

Järgnes arutelu teemal, kas Euroopa Liidus ei peeaks kõikide riikide kodanikel olema võrdsed hinnad.

Lõppkokkuvõttes hääletati üksmeelselt juhatuse ettepaneku poolt.

 

  1. Röövlindude ja väikekiskjate arvukuse piiramine. Esitas A.Kuslap.

Igal jahiseltsi liikmel on vajalik tegeleda röövlindude ja röövkiskjate arvukuse piiramisega. Lepiti kokku  aastane soovituslik piirmäär jahimehe kohta, milleks on kokku 3 röövulukit või- lindu.

 

  1. Lisasööda varumise kord. Esitas A.Kuslap.

Juhatuse ettepanek on jätkata kitsevihtade tegemist ja iga jahiseltsi liige peaks tegema 15 paari vihtu 1.juuliks.

*T.Ulmi arvates reeglina kitsed vihta ei taha ja eelistavad hoopis seasöödalt vilja süüa.

*A.Kasemaa aga kinnitas, et külma ja lumega söövad kitsed vihta hea meelega.

Juhatuse otsus pandi hääletamisele ja tulemused olid järgmised:

Poolt 19

Vastu 17

Seega otsustati jätkata vihtade tegemisega.

 

14.Söödapõldude harimine.Esitas R.Kert.

Hetkel ei ole söödapõldude rajamisel  sigade tarbeks mõtet, kuna kõikjal käib intensiivne küttimine. Seetõttu on juhatus ostustanud käesoleval aastal söödapõldude rajamist rahaliselt mitte toetada. Juhatuse ettepanek pandi hääletusele ja tulemused olid järgmised:Erapooletuid 2, vastu 1, ülejäänud poolt.

 

15.Jahirajatiste ehitamise kord. Esitas A.Kuslap.

Oluline on, et juhatusel oleks ülevaade kõikidest jahirajatistest.Seega tuleb kõikide rajatiste ehitamine eelnevalt juhatusega kooskõlastada. Hetkel on meil piisav  arv söötmiskohti ja kohati asuvad nad isegi liiga lähestikku.

Seoses SAK taudiga peab leidma sigade säilitamise võimaluse jahekambri abil.Plaan on see paigaldada Vätsa kuuri. Hetkel on lootus jahekamber saada tasuta, selleks on A.Kuslap taotluse esitanud. Nimetatud jahekambrisse mahub 3 siga.

 

 

16.Jooksvad küsimused.

* HJS kokkutulek on Lutakul 03.Juuli 2016.

* EJS kokkutulek on Võrumaal 8-10.Juuli 2016.Soovitati varakult registreeruda.

* Sokujahti enne 1.augusti ei alustata

* S.Heinpalu- talvel on ajujaht sigadele liiga intensiivne ja ära tuleks keelata nädala sees koertega jahi pidamine. Samuti on vaja lõpetada sigade ebavõrdne jaotamine loomade kaupa, tuleks taasata võrdne lihajagamine.

* T.Ulm- ühisjahtidel peaks jahijuhataja iga päeva alguses ära määrama saagi transpordi eest vastutaja

 

29.aprill 2016.      Protokollis: Tiit Kõnd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rubriigid: Protokollid | Lisa kommentaar

Haapsalu Jahiseltsi juhatuse koosolek 25.08.2015

Haapsalu Jahiseltsi juhatuse koosolek

Toimumisaeg:25.08.2015. kell 19:00- 21.00.

Osavõtjad:

Arvo Kuslap (AK)

Helmuth Kaljo ( HK)

Tiit Kõnd (TK)

Olev Peetris ( OP)

Meeme Riisma( MR)

Raivo Kert ( RK)

Jaak Sünt ( JS)

Koosoleku juhataja: A.Kuslap

Protokollija: T.Kõnd

 

Koosolekul arutati ja otsustati järgmist:

1. Suurulukite küttimise ülevaade

Käesoleval hooajal on koosoleku alguseks kütitud 143 metssiga ja 1 sokk.

 

2. Suurulukute küttimise limiidid

2015 hooajaks on järgmised kinnitatud limiidid,:

 Põder min 50 tk(35% pulle,34%lehmi,31% vasikaid)

 Metskits min 35 tk( 10 sokku, 13kitse,12talle)

 Metssiga min 192 tk- sellele mahule on kindlasti tulemas täiendav minimaalne limiit ,

mis on veel Jahindusnõukogus kinnitamata.Eeldatavasti määratakse limiidiks ca min

300 siga.

Seoses oluliselt suureneva limiidiga on T.Ulm kohtunud Matsalu kaitsala

esindajatega eesmärgiga lubada kaitsealadel koertejahti ja söödakohti.Jahiselts peab

Keskkonnaametile kiiremas korras esitama kirjaliku taotluse koertejahi lubamiseks ja

samuti kirjeldama koordinaatidega soovitavate söödaplatside asukohad.

 

3. Metssigade müük lihatööstusele

Seoses sigade aafrika katkuga (SAK) ei võeta sigu enne avstu, kui ei ole esitatud SAK

tõend.Seni saab lihakeha hoida jahutuses Käbi pansionaadis jahiseltsi kulul. A.Kuslap

organiseerib jahutussüsteemile elektriarvesti, et jahutuseks mineva elektrikulu üle saaks arvet

pidada. NB! Martna vallas on muude aladega võrreldes erinev SAK tõendi vorm, mida täita.

 

4. Metssea lubade hind suureneva limiidi korral

Kuivõrd limiit kindlasti suureneb ja menetluses on seadusemuudatus, mis kohustab

jahiseltsil väljastama maaomanikule( või tema poolt näidatud jahitunnistusega

isikule)tasuta sealuba, siis otsustati, et võrdse kohtlemise huvides on 2015 jahihooaja

lõpuni kõigile seaload tasuta.Tasuta lubasid väljastatakse alates seadusemuudatuse

jõustumise kuupäevast.

 

5. Suurulukite lubade jagunemine

5.1. Metskits( 10 sokku, 13kitse,12talle)

Kuna sokulubade ostmiseks on huvilisi rohkem, kui lube, siis otsustati metskitsejahi load

tervikuna väljastada loosi alusel.

O.Peetris saadab homme välja vastavasisulise infokirja, milles tuleks kirjeldada järgmist:

*1.septembriks oodatakse sooviavaldusi metskitse lubade ostmiseks ja avalduses märkida

eraldi ära, kui on kindel huvi vaid mõne konkreetse metskitse loa ostmiseks( näiteks

sokk).Sooviavalduse saab esitada HJS täisliige, kellel on kõik kohustused täidetud, sh

makstud liikmemaks, tehtud kitsevihad,olemas laskekatse.

*Lubade hinnad on järgmised: sokk 25.-; kits 15.-; tall 10.-.

*Load väljastatakse kehtivusega kuni oktoober 2015 lõpuni.

* Juhatuse poolt määratakse komisjon, mis viib loosimise läbi 04.septembri õhtul.

5.2. Põder( 18 pulli,17 lehma,15 vasikat)

Kuna püsikliendiks ( ja sellega seoses paremate müügihindade saamiseks) olemine

Linnamäe Lihatööstuses eeldab 30% põtrade müümist neile , siis sellega seoses on

otstarbekas müüa neile 15 suurt põtra.

Arutati esialgset võimalikku lubade jagunemise struktuuri:

Põder Vasikas

Müük 15

Kollektiivjaht 6 Kollektiivjaht 4

Söödapõllud 2

Maaomanikud 2

Röövikute jahtijatele 1

Kokkutuleku auhind 1 Kokkutuleku auhind 1

Juhatus1 Juhatus 1

Juhatuse esimees 1 Kumari laiul käinutele 2

T.Ulm 1

Kommertsload 10 kommertsload ca 3

Kokku: 40 Kokku: ca 11

Kuna selline jagunemine aga ei ole struktuurikohane, siis arutati võimalust piirata suurte

põtrade kommertslubade arvu, viies vajadusel selles osas samuti läbi oksjoni.

Selleks, et teada saada kommertslubade huviliste arvu, saadab O.Peetris homme välja

vastavasisulise infokirja, milles tuleks kirjeldada järgmist:

*1.septembriks oodatakse sooviavaldusi põdra ja vasika lubade ostmiseks.Sooviavalduse

saab esitada HJS täisliige, kellel on kõik kohustused täidetud, sh makstud

liikmemaks,olemas laskekatse.

*Lubade hinnad on järgmised: põder 385 + 115( trofeetasu alates 5harulisest pullist,

kokku ca 3 trofeepulli); vasikas 100.-

* loa ostja peab arvestama sellega, et kui põtrade soolise kvoodi täitumisel ei pruugi

jahihooaja lõpus tal olla võimalik lasta trofeepulli ja/või pulli.Kvoodi täitumisest

informeeritakse loaomanikke jooksvalt.

*Load väljastatakse kehtivusega kuni 01.12.2015.lõpuni.

* Juhatuse poolt määratakse komisjon, mis viib vajadusel loosimise läbi 04.septembri

õhtul.

Koosoleku hetkeks oli kommertsloa ostusoovi avaldanud V.Koplimaa ja R.Kert.

 

6. Muud küsimused

* HJS suur põdrajaht toimub 17.10.2015.

* Maaomanikele korraldatav jaht toimub 03.10.2015.

* Arutati vajadust teha ühistöö päevak sihtide puhastamiseks , kraavidele purrete

ehitamiseks,jahimaja katuse korrastamiseks.Uuritakse kõigepealt purrete tegemiseks

materjalide kättesaadavust( raudbetoonist detailid jne).

Protokollis: T.Kõnd

Rubriigid: Protokollid | Lisa kommentaar

Tere kevad!

Head Jahikaaslased!

Sulev Heinpalu kutsub  laupäeval 19. märtsil kell 11.00 Vätse püstkotta kevadet tervitama ja mune koksima!!

Rubriigid: Uudised | Lisa kommentaar

Teade!

Head Haapsalu Jahiseltsi liikmed!

Ootame Sind ja Sinu kaaslast eduka jahihooaja lõpupeole 5.03 kell 18.00. Pidu toimub Jahta Restos (Holmi 14, Haapsalu). Saame kokku, sööme head-paremat, muljetame ning teeme mõnusa elava muusika saatel mõned kiiremad tantsuliigutused.

Sinu osalemisest palume teada anda Olevile (olev.peetris@laanenigula.ee) hiljemalt 26.02.2016. Osalustasu on 12 eur/inimene. Osalemistasu palume kanda Olev Peetrise arveldusarvele EE382200221016925673 Swedbank AS

Haapsalu Jahiseltsi juhatus

Rubriigid: Uudised | Lisa kommentaar

Metssigade küttimisest SAKi tingimustes.

Metssigade küttimisest SAKi tingimustes.                                    21.jaanuar 2016 nr.7

Viimasel ajal on olnud kõneaineks metssigade küttimine SAKi tingimustes. Seoses SAKiga on muudetud ka Jahiseadust, jahieeskirja ja kehtestatud teisi õigusakte. Kogu regulatsiooni leiate EJS koduleheküljelt bänneri Jahiseadus alt. Kõige kuumemad on olnud arutelud selle üle, kuidas maaomanikud saaksid jahiseltsidelt tasuta metssealube. Jahiseaduse muudatus sätestab, et „Keskkonnaametil on õigus riikliku loomatauditõrje komisjoni ettepanekul kehtestada sigade Aafrika katku tõrjumise eesmärgil ajavahemik ja piirkond, mille jooksul ja kuhu jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa metssigade küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule.“   Kui see seaduse muudatus oli arutelul Riigikogu Keskkonnakomisjonis, siis olid EJS esindajad vastu sellele, et maaomanikele ja nende poolt määratud isikutele  SAKiga seoses tasuta lube anda. EJSi esindajad kinnitasid, et jahimehed saavad ise nendele pandud kohustustega hakkama. Samuti kinnitasime, et kui kuskil on probleeme, siis alati saavad maaomanikud ja jahimehed läbi rääkida ja leida lahenduse. Enamikus piirkondades sellel teemal probleeme pole. Riigikogu keskkonnakomisjon arvestas jahimeeste seisukohtadega. Muudeti sõnastust jahimeestele sobivamaks ja lisati juurde, et ettepaneku metssea lubade väljastamiseks peab tegema KKA-le Riiklik Tauditõrje komisjon ja samuti tuleb ajavahemikule lisaks määrata ka piirkond. Piirkond võib olla siis ka kuni jahipiirkonna täpsusega. Piirkonna lisamise ettepanek tuli EJS-lt ja selle mõte oli, et kui üldse, siis tegeleda tuleks eelkõige probleemsete piirkondadega, ehk siis nendega, kus mingil põhjusel ei kütita piisavalt metssigu.

20. jaanuaril toimus Veterinaar- ja Toiduametis (VTA) Riikliku tauditõrje komisjoni (edaspidi komisjon) korraline istung. Ühe päevakorra punktina oli arutelul ka küsimus, kas teha Keskkonnaametile ettepanek kehtestada sigade Aafrika katku tõrjumise eesmärgil jahihooaja lõppemiseni s.o 29.02.2016. a kogu Eesti territoorium piirkonnaks, kuhu jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa metssigade küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule. Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad president Margus Puust ja tegevjuht Tõnis Korts olid lähtuvalt juhatuse eelnevast otsusest sellele vastu. Keskkonnaameti peadirektori Andres Onemari kinnitusel on ametil eelkõige vaja kindlust, et SAKiga seoses etteantud küttimismaht täidetakse. EJS esindajad kinnitasid, et jahimehed teevad omalt poolt kõik võimaliku, et mahud saaksid täidetud. EJS ettepanekul ja arvestades jahimeeste poolt teostatud edukat küttimist ja korjuste matmisi otsustati ülal nimetatud ettepanekut komisjoni poolt KKA peadirektorile seekord  mitte teha.

Kui kuskil piirkonnas tekib probleeme metssigade küttimisega, siis tuleb küsimus uuesti aruteluks. See ei puuduta objektiivseid tingimusi, nagu näiteks seda, et maht jääb küttimata sellepärast, et metssigu lihtsalt pole. Seetõttu on oluline teada kõigil seltsidel, et katkuga seoses kehtestatud küttimismaht on oluline täita. Sellesse tuleb suhtuda tõsiselt. Kui metssigu ei ole, siis oleks mõistlik sellest operatiivselt informeerida piirkondlikku jahindusspetsialisti.

Tauditõrje komisjon kinnitas teadlaste ettepanekul eesmärgiks viia kolme aasta jooksul metssigade arvukus kuni 1,5 isendini 1000 ha kohta. Ka see meede on otseselt seotud SAKiga ja loomulikult katku möödudes vaadatakse üle. Teadlaste sõnul kindlustab selline loomade tihedus katku leviku peatumise ja hääbumise.

Komisjonis räägiti veel emiste küttimise olulisusest. Arvukuse langetamisel on peetud tähtsaks emiste küttimise osakaalu suurendamist. EJSi esindajad selgitasid vastates komisjoni liikmete küsimustele jahimeeste seisukohti ja arvamusi. Jahiseltside jahimehed on enamuses piisavalt kogenud ja head loodusetundjad, et ka nende keerukate väljakutsetega toime tulla ja etteantud ülesanded täita. EJS ja VTA vahelise kokkuleppe kohaselt teeb VTA 2016. aastal lepingud emiste küttimise ja korjuste matmise toetuseks otse seltsidega. Kuidas lepingut sõlmida, sellekohane info on liikmetele EJSi poolt saadetud ja on leitav ka kodulehelt.

Erakorraliste meetmete ja normide kasutuselevõtt metsseajahil on tingitud Sigade Aafrika Katkust. See ei ole kerge kellelegi. Mida korrektsemad ja edukamad me selle ohjamisel oleme, seda rutem saabume tagasi normaalse elurütmi juurde.  Seakatku tõrjumise puhul on mõistlik näha suuremat eesmärki. Katel ja supp, milles oleme on üks ja paraku ei õnnestu kellelgi katla mõnes nurgas oma suppi keeta.

 

Kivi kotti!

Tõnis Korts

EJS tegevjuht

Rubriigid: Uudised | Lisa kommentaar

Jahieeskiri sai mitmeid uuendusi

Keskkonnaminister Marko Pomerants kinnitas jahieeskirja muudatuse, millega täpsustatakse mitmeid sigade Aafrika katku tõrjumisega seotud sätteid, samuti lisati kütitavate väikeulukite nimekirja šaakal.

 

Eelmise aasta novembris võttis Riigikogu vastu jahiseaduse muudatuse, millega lubatakse sigade Aafrika katku tõrjumisel kasutata kunstlikku valgusallikat, küttida seisva mootoriga mootor- või maastikusõidukist ning teatud juhtudel kasutada püünisaedu. Jahieeskirjaga täpsustatakse nende kasutamise reegleid.

 

„Jahindusvaldkonna seadusloome koha pealt nüüd enam seoses seakatkuga miskit oodata ei maksa. Natuke lund sai ka me haldusala poolt metsa alla ja nüüd pole muud kui tauditõrjega edasi liikuda,“ märkis keskkonnaminister.

 

Kunstlikku valgusallikat kasutades peab püssiraua suue lasu hetkel asuma maapinnast vähemalt 2,5 meetri kõrgusel. See on äärmiselt oluline ohutuse seisukohast, sest valgusallika valgusvihu ulatus on kuuli, eriti vintrelva kuuli tabamiskaugusest tunduvalt lühem, mistõttu ei saa kütt madalalt tulistades tagada lasu ohutust, nägemata objekte, mis asuvad kaugemal kui valgusvihk. Ülevalt alla tulistades väheneb kuuli lennukaugus ja see jääb üldjuhul küti valgusvihu ulatusse.

 

Jahirelvad peavad üldjuhul transpordivahendis olema laadimata ning püssikotis või kabuuris. Jahieeskirja muudatus lubab seisva mootoriga mootor- või maastikusõidukis relva püssikotist välja võtta ja laadida vahetult enne metsseale suunatud lasu sooritamist.

 

Keskkonnaagentuuri, Keskkonnaameti ja Eesti Jahimeeste Seltsi ettepanekul lisati väikeulukite nimekirja šaakal ning sätestati šaakali küttimiseks lubatud jahipidamisviisid ja -aeg.

 

Esimest korda määrati šaakal kui liik Eestis jahikaamerate abil mõned aastad tagasi. Alguses arvati, et šaakal on võõrliik, kuid tänaseks on kindlaks tehtud, et šaakal on meile levinud looduslikul teel. Šaakal on oma suuruselt karu, hundi ja ilvese järgi neljas kiskja meie aladel, kes murrab ka väiksemaid koduloomi. Arvestades šaakali kiiret sigimisvõimet ja suhteliselt varjatud eluviisi võib temast kiiresti saada nuhtlus meie lambakasvatajatele ja seetõttu ka poollooduslike koosluste hooldamisele ja seal pesitsevatele linnuliikidele.

 

Lubatud jahipidamisviiside ja jahiaja määramisel on lähtutud liigi spetsiifikast ning meie jahipidamiskultuurist ja tavadest. Šaakal on bioloogiliselt ja käitumiselt väga lähedane hundile, mistõttu on otstarbekas lubada kasutada šaakalijahil hundijahi küttimismeetodeid ja -vahendeid ning sätestada hundiga sama jahiaeg. Šaakali küttimisele ei ole esialgu planeeritud sätestada arvulisi limiite.

 

Kuna šaakali ökoloogiast on vähe teada, on tema kohta täiendavate andmete kogumine väga oluline. Seetõttu tuleb kütitud või surnult leitud šaakalist koheselt teavitada Keskkonnaametit.

 

Hiiu ja Saare maakondades pikendatakse hundijahi pidamise aega kahe kuu võrra 1. oktoobrist kuni 31. märtsini kõiki varem lubatud jahipidamisviise kasutades, välja arvatud jaht jahikoertega alates jahiaasta lõpust kuni 31. märtsini.

 

Lisaks muudetakse ka seireandmete kogumise korda, nimelt vähendatakse põtradelt kogutavate bioproovide mahtu ning täpsustatakse ruutloenduse sätteid ja lihtsustatakse kopra jahindusstatistiliste andmete esitamise nõudeid.

 

 

Muudatuste seletuskirja saab lugeda Keskkonnaministeeriumi kodulehelt: http://www.envir.ee/et/uudised/jahieeskiri-sai-mitmeid-uuendusi

 

Lisainfo:

Berit-Helena Lamp

Keskkonnaministeeriumi kommunikatsiooni peaspetsialist

+372626 2910, +3725303 6253

berit-helena.lamp@envir.ee

Rubriigid: Uudised | Lisa kommentaar

Metssigade küttimist hõlbustavad meetmed

Keskkonnaameti pressiteade

6. jaanuar 2016

 

Alates tänasest on lubatud metssigade küttimist hõlbustavad meetmed

 

Keskkonnaamet kinnitas jahiseadusest tuleneva võimaluse küttida metssigu seisva mootoriga mootor- ja maastikusõidukist, mootor- ja maastikusõidukit muul viisil kasutades ning kunstliku valgusallika abil 6. jaanuarist 2016 kuni 28. veebruarini 2017.

 

Seadusest tulenevate leevenduste eesmärk on anda võimalus sigade arvukust kiirendatud tempos vähendada. „Sõidukites on lasu sooritamiseks parem vaateväli, kuna kütt asub maapinnast kõrgemal ning sõidukile toetumisel on looma tabamise tõenäosus suurem. Kunstliku valgusallika kasutamine võimaldab täpsemalt küttida talvepäevadel, mil loomulikku valgust napib ning pimedaks läheb juba varastel õhtutundidel,“ selgitas Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Jaanus Kala küttimismuudatuste vajadust.

 

Määratud perioodi kehtestamisel lähtus Keskkonnaamet asjaolust, et 2015/2016 jahihooaja alguses oli Eestis metssea talvine asutustihedus umbes 6 isendit 1000 ha jahimaa kohta ning seakatku leviku seiskamiseks või selle kiiruse oluliseks pidurdamiseks vajaliku tasemeni, 1,5 isendit 1000 ha kohta, jõudmine võtab hinnanguliselt 2-3 aastat aega.

 

Seni on Keskkonnaamet kehtestanud seakatku tõkestamiseks metssigade küttimismahu ja -struktuuri jahipiirkondades. Lisaks keelustas amet metssigade lisasöötmise ning tõhustas kütitud isenditest teavitamise süsteemi.

 

Taudi laialdase leviku ja selle olulise mõju tõttu Eesti majandusele ning seakasvatajatele on vajalik intensiivse jahi jätkamine ka tulevikus.  Keskkonnaamet tunnustab neid jahipiirkondade kasutajaid, kes mõistavad küttimise vajadust ning aitavad kaasa seakatku leviku piiramisele. Ühtlasi tuletame meelde, et küttimisel on oluline järgida ohutusnõudeid. Hämaral ajal ja kunstliku valgusallikaga küttides tuleb veenduda lasu ohutuses ning võimalusel sooritada lask kõrgistmelt.

 

Küttimismahtude täitmise jälgimist ja jahimeestele pandava ülesande ajakohastamist teostab Keskkonnaamet koostöös Keskkonnaagentuuri, Keskkonnainspektsiooni ning Veterinaar- ja Toiduametiga. Metssigade küttimisandmete aruanded avaldatakse igakuiselt Keskkonnaameti kodulehel.

 

Lisainfo:

Jaanus Kala

Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja

e-post: jaanus.kala@keskkonnaamet.ee

telefon: 5144 510

 

Teate edastas:

Sille Ader

Keskkonnaameti pressiesindaja

e-post: sille.ader@keskkonnaamet.ee

telefon: 6807 440, 5745 0332

Rubriigid: Uudised | Lisa kommentaar

Kokkutulek

Täitsin lõpuks enda suvise lubaduse ja lisasin galeriisse 2015 aasta Jahimeeste kokkutuleku pildid.

Vendo

Rubriigid: Uncategorized, Uudised | Lisa kommentaar

Jahiseltsi põdrajaht 17.10.2015

Kogunemine Vätses kell 08:00.

Rubriigid: Uudised | 2 kommentaari