Haapsalu Jahiseltsi sisekorra reeglid

Haapsalu Jahiseltsi sisekorra reeglid

 

 

Haapsalu Jahiseltsi kodukorra koostamisel on lähtutud  Eesti Vabariigis kehtivast Jahiseadusest, jahieeskirjast, Haapsalu Jahimeeste Seltsi Põhikirjast ning headest jahipidamise tavadest ja kommetest.

 

Kodukorra alajaotused on:

  • Jahipidamise kord Haapsalu Jahiseltsis;
  • Haapsalu Jahiseltsi liikmete meelespidamise kord;
  • Liikmete liikmemaksu  suurus ja muutumise kord;
  • Jahirajatiste rajamise ja hooldamise kord;
  • Lisasööda varumise ja söötmise kord;
  • Söödapõldude harimise kord;
  • Jahisport;
  • Mõjutusvahendid;
  • Liikmelisus.

 

1.     Jahipidamise kord

1.1     Jahipidamise korra aluseks jahiseltsis on kehtiv Jahiseadus ja jahieeskirjad.

1.2.    Seltsi juhatus võib teha ettepanekuid piirangute kehtestamiseks jahipidamise   viisides, kas kogu rendijahipiirkonnas või selle mõnes osas. Ettepanek esitatakse koos  piirangu ajalise kehtivuse ettepanekuga üldkoosolekule. Üldkoosoleku otsusega ettepanek kinnitatakse või lükatakse tagasi.

1.3.    Jahiajad on määratud jahieeskirjades, kuid seltsil on õigus kehtestada vajaduse korral oma jahipiirkonnas jahieeskirjades toodud jahiaegadest erinevad ajad, mis mahuvad jahieeskirjades toodud aegade sisse.

1.4.    Põdrajahil on esimese kollektiivjahi juhatajaks kas jahiseltsi esimees või tema poolt määratud jahijuhataja, kelle korraldused ei kuulu vastuvaidlemisele.

1.5.    Seoses Eestis läbiviidavate uuringutega on jahimeestel kohustus võtta lastud ulukitelt nõutavad proovid ( maosisu, lõualuud jne.).

1.6.    Suurulukijahis jagatakse jahisaak vana kombe kohaselt kõikide jahist osavõtjate vahel võimalikult  võrdselt.

1.7.    Trofee ja nahk suurulukijahil jäävad laskjale. Kui trofee (kõik sarved ja kihvad) laskjaks osutus külalisjahimees ning ta soovib trofee jätta endale, on ta kohustatud maksma trofee eest vastavalt kehtivale hinnakirjale.

1.8.    Väikeulukijahis jääb saak laskjale.

1.9.    Väliskülalisjahi korraldamine  kooskõlastatakse seltsi juhatuse esimehega ning õiguse  eest tasutakse vastavalt seltsis kehtivale hinnakirjale.

1.10.Läänemaa Jahindusklubi liikmetele päevatasu ei kehtestata, kuid jahipidamine registreeritakse juhatuse esimehe juures.

1.11.Suvisel metsseajahil tuleb maksimaalselt küttida kahjustuskohtadest talunikelt saadud info alusel .

1.12.Mootorsõidukitega sõites ei tohi rikkuda eramaaomanike ja riigile kuuluvaid maid.

1.13.Röövlindude ja väikekiskjate arvukuse piiramiseks tuleb soovitavalt igal seltsi jahimehel küttida aastas vähemalt: 1 röövlind (hallvares, ronk) ja 2 väikekiskjat (rebane, kährik, mink või metsnugis).

 

2.     Liikmete meelespidamise kord

Jahiseltsi liikmeid peetakse meeles järgmiselt:

2.1.       Juubelisünnipäevadel alates 50 –st eluaastast õnnitlus ajakirjas Jahimees ja kohalikus maakonnalehes .

2.2.       Silmapaistva sportliku saavutuse puhul hinnaline meene seltsi poolt.

2.3.       Seltsielu silmapaistvalt edendanud liikmele tasuta suuruluki laskmise luba.

2.4.       Surma korral kaastundeavaldus kohalikus ajalehes, ajakirjas Jahimees.

 

3.     Liikmemaks ja selle muutmise kord

3.1.       Vastavalt seltsi Põhikirjale otsustab üldkoosolek liitumis-ja aastamaksu suuruse.

3.2.       Liitumismaksu suurus noorliikmele on kehtestatud summas 13.- eurot, teistele jahitunnistust omavatele liikmeks astujatele 64.- eurot.

3.3.       Aastamaksu suuruseks  jahiseltsi liikmele on kehtestatud 40.- eurot.

3.4.       Liikmemaksu kogumise ja sihipärase kasutamise eest vastutab juhatus.

3.5.       Reeglina peab liikmemaks olema tasutud I poolaastal, kuid mitte hiljem kui  01. Juuliks.

3.6.       Liikmemaksu mittetasumisel jooksva aasta 31.detsembriks heidetakse liige seltsist välja. Erandkorras mõjuval põhjusel võib juhatus pikendada või ajatada liikmemaksu tasumist.

3.7.        Liikmemaksu suurus üle 70 a vanusele füüsilisest isikust liikmele on 13.- eurot.

 

4.     Jahirajatiste rajamine ja hooldamine

4.1.    Jahirajatistena käsitletakse antud juhul söödasõimesid, soolakuid,  kõrgistmeid,

purdeid.

4.2.         Uute rajatiste rajamisel võetakse arvesse rendijahipiirkonna arendamise kavas   toodud soovitusi.

4.3.         Söödasõimede ja soolakute rajamiseks ning hoolduseks koostab jahiselts plaani, millise täitmist kontrollib sellise kohustuse saanud juhatuse liige.

4.4.         Selts omalt poolt abistab jahirajatise rajajaid vajamineva materjaliga. Töö tehakse ära seltsi liikmete poolt tasuta.

4.5.         Jahimehed, kes keelduvad jahirajatistega seotud tööde tegemistest, ei saa suuruluki laskmiseks luba ega saa osaleda ka kollektiivjahil.

 

5.     Lisasööda varumise ja söötmise kord

5.1.         Lisasööda varumise vajadus määratakse kindlaks vastavalt ulukite optimaalse asustustiheduse normatiividele ja lisasöötmise normidele.

5.2.         Vajalikust lisasöödast muretsetakse ühiselt teravili ja lakusool. Rahaline kate nende varumiseks tuleb jahiseltsi eelarvest. Vajalikud hanketoimingud kooskõlastatakse seltsi juhatuse esimehega.

5.3.         Lehisvihtasid peab iga seltsi liige varuma 30 tükki hooajal.

5.4.         Liikme kohustuse mittetäitmisel söödavarumisel ja lisasöötmisel ei anta jahimehele suuruluki küttimise luba.

5.5.          Uue söötmiskoha rajamisel tuleb see kooskõlastada seltsi juhatusega, et seltsil oleks ülevaade olemasolevatest söötmiskohtadest.

 

6.     Söödapõldude harimine

6.1.         Söödapõldude  harimise ja sööda külvamise eest rendijahipiirkonnas vastutab seltsi juhatus või juhatuse korraldusel üks juhatuse liige.

6.2.         Kulutused korvatakse tööde teostajale jahiseltsi eelarvest. Parimaid võib premeerida suuruluki laskmise loaga, milline tuleb siiski välja osta.

6.3.         Jahipidamine söödapõldude ja söödakohtade piirkonnas korraldatakse juhatuse otsusega.

 

7.     Jahisport

7.1.         Jahispordialast tegevust jahiseltsis korraldab juhatus liikmete aktiivsel kaasabil.

7.2.         Jahiseltsi aastaeelarves nähakse ette vahendid jahimeeste laskeoskuse parandamiseks ja sportlikuks jahilaskmiseks.

7.3.         Jahiseltsi liikmed osalevad aktiivselt Läänemaa Jahindusklubi ja EJS  korraldatud kokkutulekutel ja laskevõistlustel.

7.4.         Juhatusel on õigus vastavalt olemasolevatele võimalustele eelarve piires kompenseerida võistlustel edukalt esinenud seltsi liikmetele nende poolt võistlusteks valmistumise ja osavõtu kulud.

 

8.     Mõjutusvahendid

8.1.         Jahiseaduse, jahieeskirja rikkumise eest halduskorras karistatud liikme käitumist arutab seltsi juhatus, kellel on õigus rakendada seltsisiseseid mõjutusvahendeid:

  • hoiatus välistamaks analoogilisi juhtumeid;
  • suurulukijahist osavõtu ajutine piiramine;
  • seltsist väljaarvamine;

8.2.         Muude süütegude (väärteod ja kuriteod) eest süüdi mõistetud isiku liikmelisuse küsimus jahiseltsis lahendatakse juhatuse poolt igal konkreetsel juhul eraldi.

 

9.     Liikmelisus

9.1.         Jahiseltsi liikmete optimaalne arv jahiseltsis on 100 liiget

9.2.         Juhatusel on õigus ilma üldkoosoleku otsuseta suurendada liikmete arvu 110 liikmeni.

9.3.         Liikmete optimaalse arvu vähendamine toimub üldkoosoleku otsusega.

9.4.         Avaldusel liikmeks saamisel peab olema kahe tegevliikme soovitus.

9.5.         Liikmeks astuja läbib aastase katseaja, mil suuruluki laskeluba temale ei väljastata.

9.6.         Katseajal on liikmeks astujal liikmega võrdne liikmemaks.

 

Käesolevate Sisekorra reeglite  sätete rikkumise eest on juhatusel õigus rakendada seltsi liikme suhtes p.8.1. nimetatud mõjutusvahendeid.

 

 

20.05.2015.

 

 

 

 

 

Lisa kommentaar