Kuupäev: 19.06.2021.

Koht: Jahimaja, Laheva küla

Koosoleku juhataja: Meeme Riismaa

Protokollija:  Tiit Kõnd

PÄEVAKORD:

1. Koosoleku juhataja ja protokollija valimine;
2. Koosoleku päevakorra kinnitamine;
3. 2020/2021 majandusaasta aruande esitamine (ettekandja Olev Peetris);
4. Revisjonikomisjoni akti esitamine (ettekandja Meeme Riismaa);
5. 2020/2021 majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni akti kinnitamine;
6. 2021/2022 majandusaasta eelarve esitamine ja kinnitamine (ettekandja Olev Peetris);
7. Liikmekanditaatide vastuvõtmine täisliikmeteks (salajane hääletamine) (ettekandja Olev Peetris);
8. Uute liikmekandidaatide vastuvõtmine (salajane hääletamine) (ettekandja Olev Peetris).
9. Muud küsimused:

– jahimaja olukord ja edasised tegevused (ettekandja Tiit Kõnd);

– kinnisasja(de) jahindusliku kasutamise lepingute sõlmimisest (ettekandja Olev Peetris);

– jahimeeste tunnustamine (ettekandja Olev Peetris);

– laskepäeva korraldamisest;

– jahtkondade moodustamisest;

– kohapeal tõusetuvad küsimused:

Koosolekul osalejaid koos volitustega oli kokku 67 liiget, seega oli koosolek otsustusvõimeline.

 

Koosolekul arutati ja otsustati järgmist: 

1. Koosoleku juhataja ja protokollija valimine

 Üksmeelselt valiti koosoleku juhatajaks Meeme Riismaa ja protokollijaks Tiit Kõnd.

1. Koosoleku päevakorra kinnitamine 

O.Peetrise poolt koos üldkoosoleku kutsega saadetud päevakorrale tehti koosolekul osalejate soovil järgmised täiendused :

* Tõnu Kirs- vajalik moodustada jahiseltsi uute liikmete ja liikmekandidaatide vastuvõtmise häältelugemiskomisjon

* Tõnu Kirs- koerajahi küsimus

* Kert Niisuke- sokulubade küsimus

* Olev Peetris- H.Kaljo asemele uue LJK voliniku valimine

* Olev Peetris- põdra peibutusjaht

            Nimetatud täiendustega päevakord kinnitati üksmeelselt.

1. 2020/2021 majandusaasta aruande esitamine (ettekandja Olev Peetris);2020/2021  majandusaasta (tegevus) aruanne:

Aruanne hõlmab ajavahemikku 01.04.2020 – 31.03.2021. Küttimine on arvestatud 01.03.19 – 28.02.2021. 

Seisuga 01. aprill 2020 oli jahiseltsis liikmeid 106. Eelmisel perioodil võeti vastu 10 liikmekandidaati. Meie hulgast lahkus Heki Vinkelberg. Omal soovil  lahkusid Arko Annamaa, Viljar Varimaa ja  Helmuth Kaljo. Hetkel on jahiseltsi täisliikmeid 96. Liikmekandidaate 10

Jahipiirkonna kasutamisõiguse loanõuded, biotehnilised ulukite hoolde üritused ning kõik maksed oleme täitnud. Kahjutasusid eelmisel hooajal ei makstud va põdraluba Kalju Hepnerile, kes esitas kahjunõude ja oli nõus, et jahiselts kompenseerib kahjud põdraloa eraldamisega.

Seoses Kalju Hepnerile eraldatud põdra jahiloa ja uluki küttimisega tegi juhatus oma koosolekul 06.03.2021 suulise hoiatuse juhatuse liikmele Olev Peetrisele, kes ei suutnud 14.oktoobril 2020.a piisava konkreetsusega selgitada, mida ja palju võib küttida ja ei võtnud teemat koheselt arutusele jahijuhataja (Ago Koogas) ja jahiseltskonnaga.

Hoiatuse tegemise asjaolud kaldkirjas:

Juhatus arutas Kalju Hepneri pretensioonkirja seoses talle väljastatud jahiloaga KU297211 (kehtivusega 15.09-15.12.2020) põdrapulli küttimiseks, mis kütiti aga ühisjahis. K. Hepnerile väljastati luba septembris eeldusel, et ta saab alustada põdrale peibutusjahti ja küttida ka trofee pulli. Trofeede (5+5 ja enam haru). Peale trofee loomade küttimist oli Kalju Hepneril õigus küttida pulli kuni 2+2 haru.

Juhatuse otsusega 28.08.2020 talle eraldatud metsakahjustuste kompenseerimise loale ajalist piirangut ei pandud ja K. Hepneril oli õigus oma luba realiseerida kuni 15.12.2020.

See, et Hepnerile helistati 16.11.2020 ja paluti luba ümber vahetada ei olnud õiguspärane. Jahijuhatajate ja juhatuse kohus oli ühisjahis kütitavate pullide limiiti vähendada, K. Hepnerile väljastatud loa võrra.

14.11.2020 ütles O. Peetris jahipäeva lõpus, et 15.11.2010 on ühisjahis küttida 2 põdrapulli. 15.11.2020 kütiti aga kolm pulli, jahijuhataja Ago Koogas.

Haapsalu Jahiseltsi kasutada olev jahimaa on 22 900 ha (koos Matsalu RP 34 505 ha).

Ruutloendus tehti 13.02.2020. Ulukiruudus nr 701 Kolila tegi loenduse Olev Peetris. Ulukiruudus nr 702 Suuremetsa Raivo Kert.

Kõik statistilised aruanded ja ulukite vaatluskaardid on esitatud.

2020 aasta kevadel loendati meil 70 põtra, 1 hirv, 300 metskitse, 10 metssiga,  1 karu, 2 hunti ja 4 ilvest.

2021 aasta hinnanguline arvukus on 60 põtra, 300 metskitse, 15 metssiga, 1 karu, 7 hunti, 6 ilvest,

Majandustulemused

Tulud :                                                                                     38 111,47 €

Suuremad tulud:

1. Lihakehade müük koos transpordiga 5 760.75 €
2. Väliskülaliste jaht                          2 083.33 €
3. Liikmemaks             9 926.00 €
4. PRIA toetus             7 810.31 €
5. Kibemaksu tagastus 11 682.98 €
6. Kütitud emised, vereproovid 373.50 €
7. Muud väiksemad tulud (annetused, väikeulukid jne) 474.60 €  

 

Kulud                                                                                      56 559.02 €

Suuremad kulud:

1. Tööjõukulu 1 536.04 €
2. Majandamiskulud kokku 55 022. 98 €

sealhulgas:

2.1 Jahimaja remont/ehitus                                                       30 485,87 €

2.2 Läänemaa JK lasketiiru toetus                                             2 000.00 €

2.3 Sõidukite majandamiskulu                                                   2 582.67 €

2.3 Läänemaa JK liikmemaks                                                     1 575.00 €

2.4 Isikliku auto kompensatsioon                                              1 800.00 €

2.5 Sihtide puhastamine                                                             1 008.00 €

2.6 Inventari majandamiskulu                                                                2 669.36 €

2.7 Käibemaks ja maamaks                                                        8 289.99 €

2.8 Muud väiksemad kulud                                                        4 612.09 €

                       

Panga jääk majandusaasta alguses 01.04.2020                        62 224,74 € 

Panga jääk majandusaasta lõpus 31.03.2021                             43 777.19 €

 

Põder

Miinimum limiit põtradele oli 44. Kütiti 47, millest kaks luba kanti maha haavatutena. Loomi ei leitud. Haavajad Ago Koogas ja Leo-Voldemar Raudvere.

Kütiti 16 pulli, 16 lehma 9 pullvasikat ja 6 lehmik vasikat. Liiklusõnnetustes hukkus 3 põtra ja muudel põhjustel 2.

Metssiga

Miinimum limiit oli 24 looma. Kütiti 30 (eelmisel hooajal 16), 20  kulti, 5 emis, 3 kesikkulti, 1 kesikemis, 1 emispõrsast. Uppununa leiti 1 metssiga.

Metskits 

Küttimislimiit 169 looma. Kütiti 140 (eelmisel hooajal 169) 43 sokku, 51 kitse, 22 sokktalle, 24 kitstalle. Liikluses hukkus 57 looma (eelmisel hooajal 39). Muudel põhjustel 16 (eelmisel hooajal 7) (suurkiskjate poolt murtud ja  jahipraak).

Hunt

Lõuna-Läänemaa ohjamisalal kuhu kuulub Haapsalu Jahiselts lubati esimeses osas küttida 4 hunti, millest 3. jaanuaril õnnestus Dan Kutseril, Suuremetsas tabada  1 isahunt. Teises osas eraldati veel 2 luba aga minu andmetel jäid need küttimata.

Hunti nähti meie maadel eelmisel hooajal 11 korral, lisaks jäljed.

Ilves

Arvame, et meil on 6 ilvest. Ilvest nähti 22 korral. Paar korda oli kaameras 2 looma korraga. Ilvese küttimislimiit oli kogu vabariigi ulatuses 0.

Karu

12 korral  on kaamerasse jäänud või nähtud karu.

Väikeulukid

Linnud

Kütiti kokku 319 (345) hane, (rabahani 102 (46), suur-laukhani 26 (28), hallhani 54 (28), valge-põsklagle 137 (243).

Parte kütiti kokku 76 (261), (piilpart 9 (10), sinikael part 62 (181), viupart 4 (48), soopart 1 (0). Teistest lindudest kütiti kaelustuvi 6 (19), kodutuvi 26 (24), nurmkana 0 (0) ja metskurvits 0 (0)

Röövlinnud

Norm  on meil 170 röövlindu, ( 1000 ha kohta 5 röövlindu)

Hallvareseid kütiti 58 (50) , künnivares 0 (3), kalakajakas 2 (1), kormoran 0 (0). Kokku 60 röövlindu.

Väikekiskjad

Norm on meil 306 (1000 ha kohta 9 väikekiskjat)

Šaakaleid kütiti 17 (6). Kert Niisuke 7, Ago Koogas 4, Kert Merisalu 3, Ats Kasemaa 2 ja Jaak Sünt 1.

Rebaseid kütiti 113 (74), kährikkoeri 99 (87), metsnugiseid 57 (53), minki 7 (5), Tuhkruid 1 (1),mäkrasid 7 (0).  Kokku 301 (226) isendit.

Esimesed kuus

1. Kert Merisalu – 20 metsnugist, 13 rebast, 3 šaakalit, 3 minki ja 1 tuhkur kokku 40
2. Kert Niisuke – 20 rebast, 7 šaakalit, 5 kährikkoera ja 1 mäger kokku 33
3. Künno Kalk – 16 rebast, 11 kährikut ja 3 minki kokku 30
4. Alar Kruusma – 28 metsnugist kokku 28
5. Andres Kurg – 10 kährikkoera, 4 rebast ja 2 mäkra kokku 16
6. Karl Kalamees – 12 kährikut, 2 rebast,2 metsnugist kokku 16

    KOKKU 163

Väikeulukitest kütiti 42 (58) kobrast ja 5 (7) halljänest.

1.03.2020 kuni 28.02.2021 registreeriti 336 (286) suuruluki luba ja 158 (344)  väikeuluki luba, see on kokku 494 (630). Lubade täitmisel on ühed ja samad puudused läbi aastate. Linnujahi lubadel on utkad ja hanesed, mõned allkirjad puudu.  Probleem on jätkuvalt lubade tagastamisega. Peale hooaega 10 päeva jooksul peavad load olema tagastatud. Seltsi liikmetest tõid hiljem load ära 6 jahimeest. Seltsi liikmetest on väikeulukite jahiload tagastamata 5 inimesel (A. Tserepanov, V. Beloussenko, M. Hämälainen, K. Ledis ja P. Roostfeldt). Suurulukite jahiload on toomata Martti Kalevi Hämäläinenil. Maaomanike lubasid on tagastamata 1 (Reimo Põder). Külalisjahimeestest 2 (Jusef Zulkarnijev ja Sergei Salihov). Suuruluki lubadega on enam vähem sama seis. Load tuuakse tagasi suure hilinemisega.

Söödapõllud  ja lisasöötmine

Söödapõldusid ei rajatud.

Lehisvihtade tegemine on edaspidi vabatahtlik ja iga jahimehe südametunnistuse asi. Aastaid ei ole hoidlate seisukorda ja vihtade väljapanekut kontrollitud. Tihtilugu on hoidlad võõrastel maadel, mis tekitab omakorda probleeme.

Sportlik tegevus

Läänemaa MV 2020 osales Haapsalu Jahiseltsi poolt 3 võistkonda. Haapsalu I, koosseisus Ragnar Sarapik, Aron Kuhi Thalfeldt ja Sulev Heinpalu saavutasid 5 koha 156 punktiga. Haapsalu II , koosseisus Heiko Kallus, Martin Viilma ja Olev Pääsuke sai 8 koha 127 punktiga ja Haapsalu III, koosseisus Meeme Riismaa, Jaan Kustavson ja Raivo Kert sai 9 koha  121 punktiga. Kokku oli 11 võistkonda. Individuaalselt osales Jaak Sünt, kes Master klassis saavutas III koha. Veteranide klassis sai Sulev Heinpalu I koha ja seenioride klassis Raivo Kert III koha. Kõikidele meestele suur  aitäh seltsi esindamise eest ja palju õnne.

Haapsalu JS laskepäev toimus 25. juulil 2020.a, osalejate vahel loositi 3-liikmelised võistkonnad, kelle vahel toimus võistlus haavlilaskmises ja teadmiste kontroll viktoriini näol. Osales 10 võistkonda.

Esimeseks tuli võistkond koosseisus Martin Viilma, Kalju Pahk ja Raivo Kert –  auhinnaks põdra pulli (kuni 2 haru) jahiluba.

Teiseks tuli võistkond koosseisus Meeme Riismaa, Nikolai Vassiltsenko ja Heiko Kallus auhinnaks põdramullika jahiluba.

Kolmandaks tuli võistkond koosseisu Kerlin Ledis, Ragnar Sarapik ja Jaan Kustavson auhinnaks põdravasika jahiluba.

Individuaalselt haavlilaskmises I koht Tõnu Kirs, II koht Aron Kuhi Thalfeldt ja III koht Sulev Heinpalu. Kuulilaskmises I koht Tiit Kõnd, II koht Meeme Riismaa ja III koht Sulev Heinpalu.

Auhindadeks kinkekaardid.               

HJS muud tegevused

Aktiivselt on käinud Tiit Kõndi juhatamisel ja juhendamisel jahimaja ehitus. Eriti mis puudutab PRIA toel ehitatavat nahastamis ja eeltöötlus ruume. Triin Roostfelt kirjutas ja esitas taotluse PRIA-le, mis sai rahastuse ja sügiseks peaksid ruumid kasutuskõlbulikud olema.

Raul Kandla ja Kalju Pahki juhendamisel käib koridori ja köögi ehitus, mis peaksid sügiseks samuti valmis olema. Paljud seltsi liikmed (Oleg Chizevichit; Vahur Koplimaa, Kaido Erik, Denis Naumov, Aleksei Kokarev, Vello Vichterpal, Tõnis, Vichterpal, Peeter Pajumaa, Andres Kurg, Heigo Reisser, Yuri Novak, Raivo Kert, Uno Kert, Tõnu Targamaa, Arvi Vinkelberg, Olev Peetris, Ragnar Sarapik, Ats Kasemaa ja Andrus Varikmaa, liikmekandidaadid Kert Merisalu, Maria Bazõleva ja liikmekandidaadiks soovija Jevgeni Šavtsuk on panustanud oma vaba aega ja isikliku raha jahimaja ehituseks.

HJS ühines projektiga “Ulukid teel”, mille raames paigaldasid Raivo Kert, Uno Kert, Arvi Vinkelberg ja Olev Peetris  Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla manatee km 65,000 – 67,100 89 helkurit, mis autotulede valguses peaksid metsapoolsesse külge tekitama valgusseina, et loomad teele ei jookseks ja väheneks ulukitega seotud liiklusõnnetused.

Ühinesime EJS maade lepingute haldusprogrammiga, mis aitab hallata lepingutega seonduvat informatsiooni.

Sellest hooajast väljastame jahilubasid ainult Jahise kaudu elektrooniliselt, load tuleb omal välja printida.

Läbirääkimised on pooleli teadlastega, kes soovivad Matsalu looduskaitsealal uurida röövulukite küttimise seost maaspesitsevate lindude arvukusega.

* T.Kirs küsimus- kas Jahisega seonduvalt piisab vaid digitaalsest loast ehk paberkandjal luba pole enam nõutav?

* O.Peetris vastus- jah, kui on digitaalselt väljastataud luba, siis paberkandjal luba pole enam vaja

1. Revisjonikomisjoni akti esitamine (ettekandja Meeme Riismaa);

Revisjoni akt MTÜ Haapsalu Jahiseltsi 2020/2021 majandusaasta aruande kohta:

Majandusaasta aruanne, mille kohta annab revisjonikomisjon oma arvamuse on koostatud aruandeperioodi 01.04.2020 – 31.03.2021.a. kohta.

Revisjonikomisjon koosseisus Meelis Laurmann, Meeme Riismaa, Karl Kalamees kontrollisid MTÜ Haapsalu Jahiseltsi 31.03.2021. lõppenud majandusaasta kohta koostatud raamatupidamise aastaaruannet, mis koosnes kahest eraldiseisvast failist tulude ja kulude kohta ning MTÜ Haapsalu Jahiselts arveldusarve väljavõtet jooksva majandusaasta kohta. Mittetulundusühingu raamatupidamise originaaldokumendid asuvad Eva Palmi valduses.

 MTÜ Haapsalu Jahiselts 2020/2021 majandusaasta aruande kokkuvõte

Jahiseltsi jääk arveldusarvel pangas oli 31.03.2021 seisuga 43 777,19  eurot.

Jahiseltsi 2020/2021 majandusaasta kulud olid 56 559,02 eurot.

Jahiseltsi 2020/2021 majandusaasta tulud olid 38 111,47 eurot.

Jahiseltsi jääk arveldusarvel pangas oli 01.04.2020 seisuga 62 224,74 eurot.

Jahiseltsi arveldusarve vähenes majandusaasta jooksul 18 447,55 euro võrra.

Revisjonikomisjoni arvamus

Revisjonikomisjoni hinnangul 2020/2021 majandusaasta kohta koostatud raamatupidamise aruanne kajastab olulistes osades õiglaselt MTÜ Haapsalu Jahiselts finantsseisundit, majandustegevuse tulemust ja rahavoogusi ning on kooskõlas heade raamatupidamistavadega.

Revisjonikomisjon teeb ettepaneku kinnitada majandusaasta 2020/2021 aastaaruanne MTÜ Haapsalu Jahiselts üldkoosolekul.

MTÜ Haapsalu Jahiseltsi arveldusarve väljavõtte ja Jahiseltsi liikmete nimekirja võrdlemisel avastas revisjonikomisjon, et Jahiseltsi liikmel hr Andres Maasingul on tasutud 50% kehtestatud liikmemaksust. Revisjonikomisjon palub juhatusel võtta seisukoht.

Revisjonikomisjon juhib tähelepanu asjaolule, et vastavalt MTÜ Haapsalu Jahiseltsi Põhikirja punkt 5.2.1 järgi esitab juhatus revisjonile üks kuu enne korralise üldkoosoleku toimumist tegevusearuande ja muud revideerimisega seotud dokumendid. Revisjonikomisjoni valdusesse ei olnud jõudnud seisuga 13.06.2021 tegevusaruannet. 28.05.2021 sai revisjonikomisjon enda valdusesse  raamatupidamist kajastavad kulude-tulude dokumendid (exceli failid). Eelpool mainitud dokumendid ei vii kokku kulusi tegevustega ja ei anna ülevaadet raha sihtotstarbelisest kasutamise kohta ning on osalises seoses üldkoosolekul kinnitatud planeeritud eelarvega (13.06.2020 HJS üldkoosolekul kinnitatud eelarveplaan). Näitena võib tuua, et planeeritud oli 500 eurot sõidukite majandamiskuluks. Raamatupidamisdokumendist selgub, et sõidukite majandamiskulud läksid viis korda suuremaks. Lisaks suurenesid planeeritule kulutused inventaarile üheksa korda. Täiendavatele küsimustele vastas selgitavalt Eva Palm. Läbi täiendavate küsimuste selgus, et raamatupidamisdokumentides sisaldusid inimlikust eksimusest tulnud vead.

Revisjonikomisjon teeb juhatusele ettepaneku edaspidi hakata koostama kvartaalseid tegevusaruandeid, mida saab liita üheks terviklikuks majandusaasta tegevusaruandeks. Tegevusaruannete põhjal saab selgitust: mida on tehtud-korraldatud, kuidas on liikunud rahavood ning kas on ületatud volitusi tehingute osas, milleks on heakskiidu andnud üldkoosolek.

Revisjonikomisjon juhib tähelepanu asjaolule, et kinnitatud Jahiseltsi Kodukorda osa seltsi liikmeid ei pea tarvilikuks täiel määral täita. Sellest tulenevalt on  esile kerkinud probleemid mittejahimeeste ja jahimeeste vahel. Revisjonikomisjon teeb juhatusele ettepaneku tõsiselt tööle hakata kodukorra jõustamisel. Revisjonikomisjon teeb lisaks ettepaneku, et juhatuseliikmete vahel jagatakse ära jahipiirkonnad nii, et igas piirkonnas hakkaks üks juhatuse liige täiendavalt manageerima jahipidamist ning läbi viima suhtlust kohaliku elanikkonnaga.

Revisjonikomisjon juhib tähelepanu asjaolule, et MTÜ Haapsalu Jahiseltsi juhatus on valitud demokraatlikult. Igal juhatuse liikmel on õigused, kohustused ja vastutus. Igale juhatuse liikmetele on antud  jahiseltsi liikmete poolt volitus ja  usaldus. Revisjonikomisjon soovib, et iga juhatuse liige täidaks temale pandud ootust ning juhatus teeks tõsiselt koostööd. Juhatuse tegevus vastaks esindusdemokraatia põhimõtetele ja oleks kooskõlas üldlevinud eetikanormidega.

• Olev Peetris kommenteeris järgmist:
• Maasinguga on juhatus rääkinud. On selgunud, et A.Maasing maksis liikmemaksu enne 2020 üldkoosolekut vana tariifi alusel (koosolekul tõsteti liikmemaks 50.- pealt 100.- peale).J uhatus kontrollib, et ta nüüd uue maksega ka vana võla tasuks.
• Sõidukite kulurea ülekulu tekkis ootamatust vajadusest remintida ATV-d ja haagist ning teha ATV ülevaatus.

 

5. 2020/2021 majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni akti kinnitamine;

Üldkoosolek kinnitas majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni akti üksmeelselt.

6.2021/2022 majandusaasta eelarve esitamine ja kinnitamine (ettekandja Olev Peetris);

            2021/2022. a. eelarve                                                      

            Tulud            

1. 01.04.2021 jääk 43777.19
2. Liikmemaks               9875.00
3. Ulukiliha müük   5000.00
4. Väliskülaliste jaht   2000.00
5. Käibemaksu tagastus   7000.00
6. PRIA toetus               9509,61

            Tulud kokku                           33384.61                           

            Tulud koos jäägiga                 77161.80

                                                                      

            Kulud                                            

1. Tööjõukulu                         1700.00
2. Läänemaa JK liikmemaks 1650.00
3. Isikliku sõiduauto kompensatsioon 2900.00
4. Jahimaja püsikulud             1500.00
5. Läänemaa JK                         1500.00
6. Kahjunõuded                         2000.00
7. Esinduskulud                           500.00
8. Ruumide rent                           500.00
9. Koolituskulud                           500.00
10. Sõidukite majandamiskulu   500.00
11. Laskemoon, laskesport   500.00
12. Blanketid, kalendrid               200.00
13. Pangakulu teated,veebimajutus   200.00
14. Lakusool                           500.00
15. Sihtide puhastamine             1000.00
16. Inventar                           300.00
17. Jahimaja ehitus           38000.00

            Kulud kokku                                     53950.00

                                   

            Reserv/ettenägemata kulu                  23211.80

 

T.Kirs- ettepanek määrata juhatusele lisaks eelarves olevatele konkreetsetele kuluridadele mingi summa näiteks 10% aasta kuludest ettenägematute kulude reserviks.

Arutelu tulemusena jõuti arusaamisele, et nimetatud summa oleks konkreetselt 2000.- EUR.

Üldkoosolek kinnitas 2021/2022 majandusaasta eelarve üksmeelselt, määrates juhatusele ettenägematute kulude kasutamise reserviks summa 2000.- EUR.

7. Liikmekandidaatide vastuvõtmine täisliikmeteks (salajane hääletamine) (ettekandja Olev Peetris);

2020 aastal valiti liikmekandidaadiks 10 inimest:

Liikmekandidaatide vastuvõtmiseks seltsi täisliikmeks ja uute liikmekandidaatide valimiseks toimus salajane hääletamine. Häältelugemiskomisjoni valiti järgmised inimesed:

Tõnu Kirs (komisjoni esimees), Triin Roostfeldt, Raul Kandla. Nimetatud inimeste poolt olid kõik, vastu ega erapooletuid polnud.

Enne hääletamist  oli liikmekandidaatidel võimalus end veelkord tutvustada ja sõna võtta.

* Aaron-Kuhi Thalfeldt: olen möödunud aastal olnud hõivatud tööde ja jahikoera õpetamisega ja seetõttu pole olnud võimalik ühisjahil osaleda, kuid tulevikus löön aktiivsemalt kaasa.

* Ragnar Sarapik tõstatas liikmekandidaat Lauri Põrk kohta küsimuse sooviga, et L.Põrk kommenteeriks tema kohta käivaid kuulujutte. Nimelt ei soovivat mitmed jahiseltsid (Piirsalu,Kullamaa näiteks) teda oma liikmeks. Samuti olevat L.Põrk enne käesolevat koosolekut helistanud mitmetele jahiseltsi liikmetele ja üritanud neid mõjutada. R.Sarapik palus L.Põrgil neid tõstatatud küsimusi kommenteerida ja võimalusel selgitada. L.Põrk vastas, et midagi konkreetset ta ei taha kommenteerida ja on enda arvates alati korrektselt käitunud. Olevat mingi grupp inimesi, kes tema vastu on.

Seejärel võttis sõna L.Põrgi soovitaja Martin Viilma, kes kirjeldas talle teadaolevat Kullamaa jahiseltsiga seonduvat probleemi. Nimelt olevat peale ühte Kullamaal toimunud hundijahti hakanud levima valeinfo, nagu L.Põrk oleks sotsiaalmeediasse postitanud mittevajalikke fotosid ja infot. Hiljem küll selgus, et L.Põrk seda ei teinud, kuid kuulujutt levib ja sealt ka see negatiivne suhtumine. 

Hääletustulemused olid järgmised:

Kert Merisalu 62 häält

Kadri Zimmer  60 häält

Marek Kroon   48 häält

Lauri Põrk        32 häält

Teit Uusoja   58 häält

Tauri Kokvel    50 häält

Dan Kutser   59 häält

Aron Kuhi-Thalfeldt   55 häält

Kalmet Kolga   55 häält

Maria Bazõleva   45 häält

Kuivõrd kehtivaid hääletussedeleid oli 66, siis hääletuse tulemusena valiti Haapsalu Jahiseltsi täisliikmeteks  Kert Merisalu, Kadri Zimmer, Marek Kroon, Teit Uusoja,

Tauri Kokvel, Dan Kutser, Aron Kuhi-Thalfeldt, Kalmet Kolga, Maria Bazõleva.

O.Peetris tuletas kõigile jahiseltsi täisliikmeks saanutele meelde, et neil tuleb 1.juuliks tasuda nii ühekordne sisseastumismaks 300.- EUR kui ka aastane liikmemaks 100.- EUR.

8. Uute liikmekandidaatide vastuvõtmine (salajane hääletamine) (ettekandja Olev Peetris).

Uute liikmekandidaatidena on avalduse esitanud 4 inimest:

A.Buhtojarov, J.Šatšuk, M.Raudsep, R. Pääsuke

Kohapeal tutvustasid ennast Rannar Pääsuke, Aleksei Buhtojarov ja Melis Raudsep.

Hääletustulemused olid järgmised:

Buhtojarov- 40 häält

Satsuk 27 häält

Pääsuke 32 häält

Raudsep 58 häält

Kuivõrd kehtivaid hääletussedeleid oli 66, siis hääletuse tulemusena valiti uuteks liikmekandidaatideks Aleksei Buhtojarov ja Melis Raudsep.

9. Muud küsimused:

9.1.Jahimaja olukord ja edasised tegevused (ettekandja Tiit Kõnd);

2020 aasta sügisel saadi PRIA toetus, mis katab 50% ulukite käitlusruumi rajamise kuludest.Abikõlblike kulude summa on 34 639,84.- + km, millest PRIA maksab tagasi 17 319,92.- EUR. PRIA projekti raames on põhimahus valmis ehitatud ulukite käitlusruum koos jahutus- ja tõsteseadmetega. Lisaks on alates 2021 jaanuarist omajõududega teostatud (R.kandla ja K.Pahki eestvedamisel) köögi, koridori ,tuulekoja ja WC ehitust, rajatud peakilp ja küttesüsteem, paigaldatud veetorustikud).

PRIA projekti raames on veel tegemata kulusid summas 2688,16. PRIA poolt teostatava viimase makse eelduseks on kasutusloa olemasolu. Kuna ka omajõududega tehtavate ruumide tööd on lõpusirgel, otsustas juhatus kogu nimetatud ruumide grupp valmis ehitada ja saada korraga kasutusluba nii PRIA ruumile kui teistele ruumidele- plaan on kasutusluba saada 2021 aasta lõpuks.

Kokkuvõte 2021 aastal tehtavatest jahimaja kuludest:

            Jahimaja ehitus:                     

1. Reaalsed juba tehtud kulud 01.04.-15.06.21 27986

                                   

2. Planeeritavad kulud

2.1.      Ulukite ruum PRIA              

            Developingehituse jääk( jahekambri ukse kardinad, elektri mõõdistused,torud lakke)                  1601,76

            Laetorude painutamine Kohimo                    240

            Metaller torude paigalduse lisahind( lahendus muutus)                   400

            AS Samblast tiigersaag ja survepesur                        446,4

            Kokku:                        2688,16                                

2.2.      Köök, WC, koridor,tuulekoda                      

            Kaevupumba vahetus             500

            AS Sivero tulekahju signalisatsioon              636

            Puupliidi ehitus                      1600

            Pliidikubu ehitus                    500

            Köögi kraanikausi veeühendus ja väike boiler                      150

            teekivide paigaldus ja äärekivid                    1300

            põranda lakk               400

            lülitid ja pistikud                    140

            laevalgustid                120

            varikatuste alla valgustid                   140

            elektrimõõdistused, veeanalüüs                     300

            teostusjoonised                       200

            kööki kasutatud külmik ja elektripliit                        500

            ettenägematud kulud              840

            Kokku:                        7326               

            2021/22 jahimaja eelarvelised ehituskulud kokku:               38000,16

* Andrus Varikmaa tegi ettepaneku mitte kulutada praegu raha puupliidi ehituseks ja selle asemel kaaluda suure saali väljaehitamist.

* Kalju Pahk  ja Tiit Kõnd kommenteerisid, et kasutusloa saamisel on oluline roll Päästeameti ülevaatusel ja mõistlik oleks nii pliit kui sellega seotud korsten seadustada ja saada hoonele kasutulsuba. Edasi on seejärel juba lihtsam ehitada.

* Tõnu Kirs küsis, et kas kuidagi on võimalik jahimaja ehitamisse panustada mingi materjali – seadme hankimisega?

* Tiit Kõnd vastas, et praegu oleks vajalik hankida külmik ja elektripliit.

9.2.kinnisasja(de) jahindusliku kasutamise lepingute sõlmimisest (ettekandja Olev Peetris);

Kehtiv jahimaa kasutuse leping lõpeb 01.06.2023. ja 6 kuud enne seda (ehk 1,5 aasta pärast) peab selts sisse andma taotluse jahimaa pikendamiseks. Taotluse eelduseks on 51% jahimaade rendilepinguid (riik välja arvatud). Olukord on hetkel väga keeruline, sest lepinguid on vähe, sealhulgas pole lepinguid allkirjastanud ka mitmed jahiseltsi liikmed. Kokku on jahimad 31 449,43 ha, millest eramaid 21 000 ha. Seega oleks vaja omada lepinguid ca 12 000ha eramaadele. Muuhulgas ei soovi ka Haapsalu linn teha lepingut.

Programmis Jahis on registreeritud meie maadel 642 maaomanikku, kellel on üle 10 ha maad. On olemas ka oht, et näiteks erametsafirmad soovivad hakata renti küsima.

Hetkeseisuga on sõlmitud lepinguid mahus 722,97 ha, mis on 23 maaomanikku.

Olev Peetris kutsus kõiki üles ise lepinguid tegema ja seejärel tuttavate maaomanikega lepinguid sõlmima.

9.3.jahimeeste tunnustamine (ettekandja Olev Peetris);

Jahiselts tunnustas erinevate teenete eest järgmiseid jahiseltsi liikmeid:

Vello Pruul, Uno Kert, Triin Roostfeldt, Ants Nappus, Voldemar Hamelberg, Helmuth Kaljo, Tõnis Ulm, Enn Kirs, Tõnu Targamaad ja Oleg Chizevichit.

HJS ettepanekul tunnustas EJS teenetemärkidega panuse eest jahinduse arengussejärgmisi meie jahimehi:

Teenetemärk Ilves – Ats Kasemaa ja Helmuth Kaljo.

Teenetemärk Kobras – Tõnis Ulm, Raivo Kert ja Vahur Koplimaa. 

9.4.laskepäeva korraldamisest;

Otsustati, et laskepäev tehakse augusti esimeses pooles ja kuulitiirus lastakse seekord vintraudse relvaga. Juhatusel täpsustada esimesel võimalusel  laskepäeva toimumise aeg.

Olev Peetris teatas, et kuna põdra limiidid järjest vähenevad, siis sel aastal auhinnaks (ega muudeks eralubadeks, välja arvatud lepinguga kokkulepitud Vätse jahionni eest antav põdraluba) põdralubasid ei anta.

9.5.jahtkondade moodustamisest;

Kalju Pahk tõstatas uuesti küsimuse jahiseltsi jahtkondadeks jaotamise ettepanekuga. Nimelt osa maaomanikke ei soovi jahimaa lepingut teha seetõttu, et HJS on liiga suur ja nad ei tunne seetõttu jahimehi, kes nende maal jahil käivad. K.Pahki väitel soovib kogukond  väiksemat jahiseltskonda, mis tagaks parema ja operatiivsema omavahelise suhtlemise. Jahtkondadeks jagamise põhimõte oleks selline, et nii jahtkonna liikmete arv kui lubade arv oleks proportsoinaalselt vastavuses kogu jahiseltsi vastavate näitejatega. Eelisvõimalus Võnnu-Espre jahtkonnaga liitumiseks oleks antud piirkonna elavatel jahimeestel.

Tõnu Targamaa – palus K.Pahkil öelda maaomanike nimed, kes pole nõus sel põhjusel, et Haapsalu Jahiselts on liiga suur, jahimaa lepingut sõlmima. K.Pahk ei soovinud nimesid nimetada.

Andrus Varikmaa- küsis K.Pahkilt, kui palju tal on mõttekaaslasi- neid olevat ca 8 inimest. A.Varikmaa pole vastu, et jahtkonna varianti proovida.

Tõnis Ulm- kommenteeris, et leping Haapsalu Jahiseltsiga ilma lisatingimusteta ei taga maaomanikule, et jahil saavad käia vaid teatud jahimehed. Maaomanikel on õigus igas lepingus seada oma lisatingimusi ja nad võivad igal hetkel ka oma lepingut korrigeerida. Tõnisel oli arvamus, et kuna jahimaade uue lepinguperioodi alguseni on vaid kaks aastat jäänud, siis praegu ei oleks mõttekas jahiseltsi korralduses muudatusi teha.

Jaak Sünt – eri jahtkondadeks jaotumine on ajaloos läbitud etapp ja selleks ühtne jahiselts moodustati, et probleeme oleks vähem. Tema maaomanikuna just soovib lepingut teha ühtse Haapsalu Jahiseltsiga.

Künno Kalk – 2020 alguses oli ümarlaud ja seal otsustati, et jahtkondi ei tule. Ühtset jahiseltsi kirjeldab ka põhikiri. Kindlasti on vaja teada konkreetsete maaomanike nimed, kes ei soovi jahiseltsiga lepingut teha.

9.6. Kohapeal tõusetuvad küsimused:

9.6.1.Tõnu Kirs- koerajahi küsimus. T.Kirs meenutas eelnevaid ühisjahte, kus koeramees jäetakse koera leidmiseks metsa, aga kõik teised jahilised  lahkuvad.   Tema arvates lõpeb jaht siis, kui koer käes, mitte enne ja soovis, et seda seisukohta jahijuhatajad edaspidi arvestaks.

Tõnis Ulm- igal konkreetsel juhtumisl peaks olkord olema jahijuhataja otsustada.

Kalju Pahk– kui koer ulukit ikka väga  pikalt jälitab, siis ei ole otstabekas, et kogu jahiseltskond metsas koeraga tegeleb, vaid mõttekas oleks vajalik tööjaotus teha.

9.6.2.Kert Niisuke- sokulubade küsimus. K.Niisuke soovis, et sokujaht algaks 20.juunist 1.juuli asemel, et loa kehtivus oleks 2 kuud 1 kuu asemel ja et loa piirkond oleks kogu seltsi jahimaa, mitte jahipiirkondadega piiratud.

* Sulev Heinpalu toetas K.Niisukese ettepanekut

* T.Roostfeldt tuletas meelde, et vanasti oli lubadel pikk kehivusaeg, kuid mingil põhjusel kanti kõik load maha viimastel päevadel. Tema arvates peaks jaht ikka algama 1.juulist (see on ka liikmemaksu tasumise tähtaeg), loa kehtivus 1 kuu on piisav ja luba peaks olema piirkonniti.

* T.Kirs lisas, et mujal alustatakse sokujahti ka 1.juunist, kuid siis lastakse vaid väärarenguga loomi ja postitatakse foto sarvedest jahiseltsile.

* K.Kalk lisas, et enne heinategu pole kindlasti vajalik sokujahti alustada, sest jahi alates tallatakse muidu heinamaad ära ja tekib konflikt talunikega.

Kokkuvõtvalt uute otsusteni ei jõutud ja jäi paika juhatuse otsus, et sokujaht algab 1.juulil, load piirkonniti kehtivsega 1 kuu.

9.6.3.Olev Peetris- H.Kaljo asemele uue LJK voliniku valimine

Läänemaa Jahindusklubi uueks volinikuks valiti üksmeelselt Tõnu Kirs.

9.6.4.Olev Peetris- põdra peibutusjaht

Seltsi liikmete poolt on juhatusele esitatud soov teha ühisjahina põdra peibutusjahti.

Otsustati, et nimetatud küsims on juhatuse pädevuses ja juhatus otsustab seda peale limiitide selgumist.

9.6.5. Metssea ühisjahist:Tõnu Kirs tegi ettepaneku, et talvel  metsseale ühisjahti ka peetaks, praegu on kogu jahikorraldus väikeste gruppidena.

R.Kert- väiksemate gruppidena peetakse jahti ka sel põhjusel, et erinevad koerad ei sobi üksteisega

9.6.6. Põdra turismijaht: Olev Peetris tutvustas üldkoosolekule jahiseltsile tulnud põdra turismijahi korraldamise soovi, mille osas juhatus on korraldajale esitanud järgmised tingimused hindade osas:

Päevatasu 80.-

Vasikas 200.-

Lehm ja pull kuni 2 haru 300.-

Pull 3-5 haru 600.-

Pull 6 ja enam haru 1000.-

Haavamise korral, kui looma ei leita ja luba tuleb maha kanda, kompensatsiooniks keskmine suure põdra kaal 150 kg x 5.- EUR.

Toimus arutelu ja üldkoosoleku valdav enamus otsustas, et antud tingimustel turismijahti mitte korraldada.

 

Koosoleku juhataja                                                    Koosoleku protokollija

/allkirjastatud digitaalselt/                                         /allkirjastatud digitaalselt/

Meeme Riismaa                                                         Tiit Kõnd