Browsed by
Rubriik: Uudised

Tähnikhirvest ja kabehirvest

Tähnikhirvest ja kabehirvest

Juba suvel liikusid kuuldused, et meie jahimaadel on nähtud hirvi. Kusagil kolm nädalat tagasi, ühel reedesel päeval, nägin Suuremetsas nn “piirisihi” kandis selgeid ja üsna suuri hirve jälgi. Ja paar päeva hiljem oli juba hirv Oongas ühel söödakohal rajakaameras. Ja seda oma nädal aega järjest. Pildid on ka siin kodulehel olemas. Ausalt öeldes ei tulnud selle pealegi, et tegemist pole mitte punahirvega, vaid hoopis tähnikhirvega. Aga nüüd on need pildid kuuldavasti saanud spetsialisti kinnituse, et tegu on tähnikhirvega ja takkajärgi vaadates – jah, punahirv on natuke teist tegu ja nägu küll. See nüüd siis takkajärgi tarkus.

Allpool olevast tehke omad järeldused!

Keskkonnaameti peadirektor pöördus Keskkonnaministeeriumi poole küsimusega tähnik- ja kabehirvest ja sai KKM sellise vastuse (kiri 02.02.2015 nr 13-1/15/276-2)

Austatud härra Onemar

Pöördusite Keskkonnaministeeriumi poole arvamuse saamiseks tähnik- ja kabehirve loodusest eemaldamise kohta.

Tähnikhirv ja kabehirv on mõlemad Eesti jaoks võõrliigid ning nende olulise negatiivse mõju tõttu looduslikule loomastikule ja taimestikule on nad kantud keskkonnaministri määrusesse nr 126 “Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri”. Keskkonnaministeeriumi seisukoht on, et tähnik- ja kabehirve isendid tuleb kiiremas korras loodusest eemaldada, et vältida nende sigimist ja siin populatsiooni loomist või hübridiseerumist punahirvega. Selle eesmärgi täitmiseks on oluline lubada mõlema liigi puhul aastaringset jahti, mis suurema tõenäosusega tagab soovitud tulemuse saavutamise. Seega leiame, et nende kahe hirveliigi Eesti loodusest eemaldamisel tuleks aluseks võtta looduskaitseseaduse § 57 lg 3 ja jahiseaduse § 23 lg 4 p 2 ning kehtestada ajaliselt piiramata jahiaeg.

Vastavalt looduskaitse seaduse §-le 57 on võõrliikide loodusesse laskmine keelatud ning keskkonnaministri määrusesse nr 126 kantud liikide elusisendite sissetoomine Eestisse, tehistingimustes kasvatamine ja tehingud üldjuhul keelatud. Seetõttu on oluline piirkondades, kus viidatud liike on nähtud või kus neid on jahil tabatud teha koostööd Keskkonnainspektsiooniga, et püüda välja selgitada loomade päritolu. Tuleb olla kindel, et Eestis ei ole näiteks hirveaedikutes tähnik- ja kaberhirvi. Samuti tagaks suurem järelevalve selle, et tähnik- ja kabehirve laskmise õigust ei kasutataks punahirve laskmiseks väljaspool punahirve jahihooaega.

 Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

 

Marku Lamp

Asekantsler

Teadmiseks: Keskkonnainspektsioon

Merike Linnamägi 626 2900; merike.linnamagi@envir.ee

Muudatused kodulehel 13.10.14

Muudatused kodulehel 13.10.14

Viimased muudatused:

  • Liikmete leht- nimekiri välja logitud lehele (ilma kontaktideta)
  • Haapsalu JS leht- koondasin kõik olulisema selle lingi alla (põhikiri, kodukord, liikmed, sisse logituna ka protokollid)
  • Haapsalu JS lehele- lisasin ka jahipiirkonna kaardi.
  • Jahikalender- lisasin lehele jahikalendri.
  • Kasulik- koondasin selle alla vajalikud lingid seadusandlusest ja vormid.
  • Lingid- lisasin viited e-poodidele ja edaspidi võib sinna veel kasulikke linke panna

PS! Uurin ka foorumi sisse toomist aga sellega läheb pisut aega.

Tervitades

Vendo

Veelkord jahipidamisõiguse tasu maksmisest

Veelkord jahipidamisõiguse tasu maksmisest

Jutt siis sellest 10 eurost, mida iga jahimees peab aastas maksma. Ikka ja jälle kerkib esile mõni indiviid, kes teatab süüdimatult, et tema pole kuulnudki, et selline makse on vaja teha. Teised sellised on, kes ei tea, millal ta maksis ja millal makse otsa lõpeb, et uuesti maksta.

Kui puust ja punaseks, siis 1322*436*isikukood

Numbrile tuleb helistada, st valida number mobiiliekraanil ja vajutada vastavalt telefoni tüübile “Call”, “Yes”, “OK” vms. Kindlasti tuleb ära kuulata juhised ja vajutada pileti kinnitamiseks * (tärn), vastasel juhul piletit ei aktiveerita!

Süsteem vastab kõnele eesti keeles ja juhendab kasutajat pileti ostu kinnitamiseks. Pilet hakkab kehtima 1 minutilise viiteajaga alates ostmise hetkest.

NB! Otsemakset Ridango AS arveldusarvele ei aktsepteerita ning jahipidamisõigust ei tekitata. Palume kasutada õiguse soetamiseks selleks ettenähtud kanaleid.               

Kui siseneda pilet.ee keskkonda id-kaardiga, saab igaüks kontrollida oma jahipidamisõiguse tasu maksmist ja kehtivust. Kui maksta mobiiliga, saab seda teha nii, et makse lõppedes saadab operaator sinu mobiiltelefonile sõnumi ja tuletab sellega meelde, et makse saab läbi.

Veelkord kogu tekst mobiiliga maksmise kohta https://www.pilet.ee/cgi-bin/splususer/splususer.cgi?op=info&file=kuidasosta_mobiiliga.html

Mobiiliga

Mobiilioperaatorite m-makse (EMT, Elisa ja Tele2 klientidele)

Mobiilioperaatori vahendusel pileti ostmise teenusnumber 1322 on avatud EMT, Elisa ja Tele2 mobiilivõrkude kasutajatele.

Pileti ostmiseks vali oma mobiiltelefonilt number 1322*kood*isikukood / Ühiskaardi nr, kus:

  • “kood” tähistab ostetava pileti koodi. Võid valida nii meeldetuletusega (SMS-ga) kui meeldetuletuseta (SMS-ta) tüübi. Vaata ka piletite hindade ja koodide tabeleid (vali sobiv rubriik vasakust veerust)
  • “isikukood / Ühiskaardi nr” tähistab selle isiku isikukoodi või Ühiskaardi numbrit, kellele pilet ostetakse. Isikukoodile on võimalik osta ID-pileteid ja isikustatud Ühiskaardi olemasolul ka E-pileteid.

Numbrile tuleb helistada, st valida number mobiiliekraanil ja vajutada vastavalt telefoni tüübile “Call”, “Yes”, “OK” vms. Kindlasti tuleb ära kuulata juhised ja vajutada pileti kinnitamiseks * (tärn), vastasel juhul piletit ei aktiveerita!

Süsteem vastab kõnele eesti keeles ja juhendab kasutajat pileti ostu kinnitamiseks. Pilet hakkab kehtima 1 minutilise viiteajaga alates ostmise hetkest.

Teenustasud

Kasutajal on võimalik valida, kas osta meeldetuletuseta (SMS-ta) või meeldetuletusega (SMS-ga) pilet. Kui valida meeldetuletuseta pileti kood, lisandub pileti hinnale teenustasu 0.32 €. Kui valida meeldetuletusega pileti kood, lisandub pileti hinnale teenustasu 0.51 €. Viimasel juhul saadetakse mobiilile enne pileti lõppemist lühisõnum, mis tuletab meelde, et pilet on peatselt aegumas, ja soovitab osta uue pileti.

Tunnipiletite ning 1- ja 3- päeva pileti puhul saadetakse meeldetuletus 2 minutit enne pileti kehtivuse lõppemist. Ülejäänud pileti koodide puhul 2 päeva enne pilet kehtivuse lõppemist.

NB! Tunnipileti ostmisel ei saadeta ostu kinnituse kohta teavitust, lühisõnum saadetakse ainult 2 minutit enne tunnipileti lõppemist.

Tunnipileti korral lisandub teenustasu 0.32 €, olenemata piirkonnast. Tunnipiletit on võimalik osta vaid mobiiltelefoni vahendusel ning tunnipileti lõppemisel saadetakse pileti ostjale meeldetuletus SMS-ga.

Pileti ostmisel võib numbrist ka isikukoodi / Ühiskaardi nr ära jätta ja valida number kujul 1322*kood. Sel juhul seotakse pilet selle isikuga, kellele sellelt telefonilt viimati pilet osteti. Kui samalt telefonilt pole varem piletit ostetud, ütleb süsteem kasutajale vastavasisulise veateate.

Mobiiltelefoni vahendusel pileti ostmisel kontrollige oma m-konto seisu, et pileti ostmiseks oleks piisavalt krediiti, vastasel korral ei ole pileti ostmine võimalik.

Loe lähemalt isiklikust mobiilikontost.

Näide:

Mari-Liis Männik on üliõpilane ja soovib omale osta sooduspileti. Ta soovib saada ka meeldetuletuse kaks päeva enne pileti aegumist. Meeldetuletusega Tallinnas kehtiva 30 päeva sooduspileti kood on 225 (sobiva pileti valimiseks vaata piletite liigid ja hinnad Tallinnas või piletite liigid ja hinnad Tartus). Mari-Liisi Ühiskaardi number on 90000001903. Pileti ostmiseks valib ta oma mobiiltelefonil numbri 1322*225*90000001903 ja helistab sellele. Teenuse kinnitamiseks vajutab Mari-Liis mobiiltelefoni klaviatuuril * (tärn). Teenus vastab kõnele ja ütleb, et pilet on ostetud. Mari-Liis saab kaks päeva enne pileti aegumist meeldetuletava lühisõnumi. Kui Mari-Liis soovib ka edaspidi endale samalt telefonilt piletit osta, piisab sellest, kui ta valib numbri 1322*225. Teenuse kinnitamiseks vajutab Mari-Liis taaskord * (tärn). Iga piletiostuga võetakse Mari-Liisi kontolt maha vastava pileti hind ning kehtiv teenustasu.

Erinevatele isikutele ostetud piletite eest tasumine toimub tehingu sooritanud telefoni kontolt.

Piirangud seoses sigade aafrika katkuga

Piirangud seoses sigade aafrika katkuga

 

Tauditõrjemeetmete rakendamine sigade aafrika katku tõkestamiseks metssigade populatsioonis Eesti Vabariigi territooriumil

30.09.2014 nr 1-4.1/14/438

 

  1. I.              Asjaolud ja põhjendus

 

  1. Veterinaar- ja  Toiduamet on 18. septembri 2014 kirjaga nr 15.1-1/4180 pöördunud Keskkonnaministeeriumi poole ettepanekuga täiendavate tauditõrjemeetmete rakendamiseks seoses sigade aafrika katku diagnoosimisega Eesti Vabariigi territooriumil.

 

  1. Keskkonnaministeerium omakorda tuginedes jahiseaduse § 23 lg 4 p 5  on Veterinaar- ja Toiduameti ettepaneku edastanud 25. septembri 2014 kirjaga nr 13-11/14/7932-2 täitmiseks Keskkonnaametile.

 

  1. Sigade aafrika katk (edaspidi: SAK) on väga ohtlik loomataud, millele on võrdselt vastuvõtlikud nii kodu- kui metssead ning sellele haigusele on iseloomulik 100% surevus. Haiguse tekitajaks on viirus, mis on äärmiselt nakkav ja mis levib eelkõige loomade omavahelise otseste kontaktide teel, lisaks veel ka korjuste, kõikide haigustekitajaga saastunud esemete, transpordivahendite, loomasööda jmt vahendusel.

 

  1. Esmakordne taudi diagnoosimine Eesti Vabariigis toimus 08. septembril 2014 Hummuli vallas Valga maakonnas. Esimesele puhangule järgnes 10. septembril uus puhang Viljandi maakonnas Tarvastu vallas. Mõlemad juhtumid olid seotud metssigadega ning mõlemas eelnimetatud piirkonnas on Veterinaar- ja Toiduameti poolt määratletud 200 km2 suurused taudistunud alad, kus kõiki kütitud või surnuna leitud metssigu tuleb uurida SAK suhtes. Kodusigu pidavatele loomapidajatele on Veterinaar- ja Toiduameti poolt samuti kehtestatud mõningad kitsendused vastavalt põllumajandusministri 23. novembri 2004 määrusele nr 179 „Sigade klassikalise katku ja sigade aafrika katku tõrje eeskiri“.

 

  1. SAK on taud, mille puhangute puhul rakendab ettevaatusabinõusid taudi laialdasema leviku tõkestamiseks ka Euroopa Liit, kehtestades piiranguid liikmesriikide vahelisele kauplemisele elussigade või nende paljundusmaterjali, nendelt sigadelt pärinevale lihale või seda liha sisaldavatele toodetele. Euroopa Komisjoni otsusega rakenduvate kitsenduste ulatus ja kohalduvus sõltub sellest, kui suureks on hinnatud ohtu taudi levikuks.

 

  1. Euroopa Komisjoni rakendusotsusega 2014/637 on asjassepuutuvate liikmesriikide territooriumid selle ohuanalüüsi alusel jagatud kolme tsooni, millest III tsooni moodustab loetelu liikmesriikide haldusüksustest, kus SAK on diagnoositud nii kodu- kui metssigadel, II tsoon on loetelu liikmesriikide haldusüksustest, kus SAK on diagnoositud metssigadel ja I tsoon on nn „puhvertsoon“, mis külgneb aladega kus taud on diagnoositud metssigadel. Ülalnimetatud rakendusotsusega kehtestatud I tsoonist tohib välja viia üksnes SAKile uuritud ja negatiivse uurimistulemusega kütitud sigade rümpasid, nende osi või nendelt sigadelt pärinevat liha sisaldavaid tooteid tingimusel, et selliste loomsete saaduste turustamine toimub üksnes sama liikmesriigi territooriumil.

 

  1. II tsoonis tuleb läbi viia kütitud ja surnuna leitud metssigade uurimist SAK-le,  kütitud metssigade, nendelt pärineva liha või nendelt sigadelt pärinevat liha sisaldavaid tooteid, on keelatud tsoonist välja viia.

 

  1. 30. septembri 2014 seisuga on II tsooni määratud Viljandi maakonna Tarvastu vald, Valga maakonna Hummuli ja Õru vald ning Ida-Virumaa Lüganuse vald. Uutest leidudest teavitab Veterinaar- ja Toiduamet Keskkonnaametit, kes edastab info jahipiirkonna kasutusõiguse loa omajatele.

 

  1. Eesti Vabariigis on moodustatud riiklik tauditõrjekomisjon, mis koordineerib tauditõrjealaste tegevusi riigi tasandil. Riiklik tauditõrjekomisjon on kaasanud oma töösse vastava valdkonna eksperdid ning koostöös nendega on komisjon tulnud järeldusele, et vähendamaks taudi levikut metssigade vahendusel on hädavajalik teha muudatusi küttimise korraldamises.

 

  1. Jahiseaduse § 23 lg 4 p 5 kohaselt korraldab jahipidamist uluki kaudu leviva haiguse   tõkestamiseks Keskkonnaamet.

 

  1. Kuna  metssiga on oma olemuselt karja loom ja piisava sööda olemasolul küllaltki paikne, siis on otstarbekas jätkata tema söötmist ja küttimist peibutus-, varitsus- või  hiilimisjahina. Aju- ja koerajaht kõikidele ulukitele on otstarbekas keelustada, et mitte ajada metssigu liikvele.

 

  1. SAK II tsooni alalt kütitud  metssigade puhul on vaja esitada Veterinaar- ja Toiduametile vereproov analüüside tegemiseks ja Keskkonnaametile andmed kütitud isendite kohta. Esitatavad andmed  on vajalikud ülevaate saamiseks taudi leviku ulatusest  ja meetmete rakendamiseks selle tõkestamisel.

 

  1. Surnult leitud metsseast tuleb jahipidamise õigust omaval isikul vastavalt põllumajandusministri 23. novembri 2004 määrusele nr 179 „Sigade klassikalise katku ja sigade aafrika katku tõrje eeskirjale“ teavitada vastava maakonna volitatud veterinaararsti.

 

  1. II.           Otsustus

 

Arvestades käesoleva käskkirja punktis 1 toodud asjaolusid ning põhjendusi ning jahiseaduse § 23 lg 4 p 5 ja keskkonnaministri 20. mai 2014  määruse nr 13 “Keskkonnaameti põhimäärus” § 5 lg 2 p 42, § 6 lg 2 p 19 alusel,

 

 

OTSUSTAN:

  1. Keelustan ajujahi ja jahi jahikoertega (va haavatud uluki otsimine lõastatud jahikoertega) Eesti Vabariigi territooriumil tsooni II kuuluvate omavalitsuste territooriumil keelustamise kehtetuks tunnistamiseni.

 

  1. Luban jätkata metssigade lisasöötmist tsoonidesse I kuni III jäävate omavalitsuste territooriumil asuvates metssigade söötmiskohtades.

 

  1. Keskkonnaameti regioonidel korraldada jahipiirkondade kasutusõiguse lubade omajate informeerimine piirangute laienemisest uutele omavalitsuste territooriumitele.

 

  1. Käskkiri jõustub 01. oktoobril 2014.

 

  1. Keskkonnaameti regioonidel teha käskkiri e-posti teel teatavaks jahipiirkonna kasutusõiguse loa omajatele ja sisekommunikatsiooni peaspetsialistil avaldada teade Keskkonnaameti koduleheküljel.

 

  1. Kontrolli käesoleva käskkirja täitmise ja ajakohastamise üle panen Keskkonnaameti nõunik Teet Koitjärvele.

 

 

/allkirjastatud digitaalselt/

 

Andres Onemar

peadirektor

 

 

Jaotuskava:   metsaosakond, looduskaitseosakond, regioonide juhatajad, metsanduse juhtivspetsialistid,  peadirektori asetäitja eluslooduse alal, pressiesindaja, sisekommunikatsiooni peaspetsialist,Teet Koitjärv

 

 

Saata:  Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakond (peep.mannil@envir.ee);

Keskkonnainspektsioon (valve@kki.ee);

Veterinaar- ja Toiduamet (vet@vet.agri.ee);

Keskkonnaministeerium (keskkonnaministeerium@envir.ee).

 

 

 

 

 

 

Jaan Ärmus

jahinduse peaspetsialist

Metsaosakond

 

Lüüli Junti

peajurist

Üldosakond

Veel laupäevasest hoogtööpäevast – anna oma osalusest/mitteosalusest teada!

Veel laupäevasest hoogtööpäevast – anna oma osalusest/mitteosalusest teada!

Lugupeetud Jahilised!

Palun andke mulle reede hommikul kella 10:00-ks teada, kes osalevad laupäevasel hoogtööpäeval.
Nii saame paremini ja kiiremini on töid planeerida/organiseerida.


Lugupidamisega

Olev Peetris
juhatuse liige
+372 4720304
+372 5049561
olev.peetris@laanenigula.ee

Hundid Suuremetsas

Hundid Suuremetsas

Mul on saanud tavaks käia perega mööda Suuremetsa jalutamas. Noh, nii 3 – 4 km ringid paaril korral nädalas. Käime mööda metsasihte ja õpime metsa ja loomi ja nende tegutsemise jälgi tundma. Olenemata lärmist, mis kaasneb kahe paraja selli kuivanud puude murdmisele ja teineteisega pideval kaklemisele, on meil vahel ka natuke vedanud – oleme mõnda kitse, metsist ja põtra kohanud. Kuigi, minu arusaamist mööda, peaksid kõik metsloomad sellise seltskonna tekitatud lärmist olema vähemalt kilomeetri raadiusest põgenenud, õnnestud meil täna näha sookurge, laanepüüd ja päris mitut portsu sinikaelparte.

Täna tegime terve perega ringi, milline algas nn Antsu Männa sihi kurvist ja liikusime sealt siis Kirsi roo poole. Ja kohe sihi alguses suur karvu täis s . . ahunnik. Noh, ma muidugi kutsusin kohe poisid seda vaatama ja hakkasin siis neid eksamineerima – noh, et kelle oma on? Poisid itsitasid ja pakkusid, et põdra, siis läkisd vähe reaalsemaks ja pakkusid kährikut, seejärel rebast. Ma jäin selle rebase pakkumisega juba peaaegu rahule kui äkki märkasin pehmel pinnasel kahtlaselt suurt käpajälge. Ja siis kohe edasi veel ja veel! Polnud kahtlust – ilus hundijälg ja mitte üksik! Vähemalt kaks-kolm oli neid seal käinud. Raske öelda kui vanad jäljed olid, aga kindlasti mitte vanemad kui  päev-paar. Vihm neid veel rikkunud polnud. Hundid olid liikunud piki sihti mõlemas suunas, nii tulnud kui ka läinud. Kumb suund viimane oli olnud, ei oska öelda.

Kasari meestel jäi minu teada kolm hundiluba (väidetavalt koerhundi kahtlusega isendid!) realiseerimata.  Võibolla need samad? Aga võibolla ka mitte.