Piirangud seoses sigade aafrika katkuga

Piirangud seoses sigade aafrika katkuga

 

Tauditõrjemeetmete rakendamine sigade aafrika katku tõkestamiseks metssigade populatsioonis Eesti Vabariigi territooriumil

30.09.2014 nr 1-4.1/14/438

 

  1. I.              Asjaolud ja põhjendus

 

  1. Veterinaar- ja  Toiduamet on 18. septembri 2014 kirjaga nr 15.1-1/4180 pöördunud Keskkonnaministeeriumi poole ettepanekuga täiendavate tauditõrjemeetmete rakendamiseks seoses sigade aafrika katku diagnoosimisega Eesti Vabariigi territooriumil.

 

  1. Keskkonnaministeerium omakorda tuginedes jahiseaduse § 23 lg 4 p 5  on Veterinaar- ja Toiduameti ettepaneku edastanud 25. septembri 2014 kirjaga nr 13-11/14/7932-2 täitmiseks Keskkonnaametile.

 

  1. Sigade aafrika katk (edaspidi: SAK) on väga ohtlik loomataud, millele on võrdselt vastuvõtlikud nii kodu- kui metssead ning sellele haigusele on iseloomulik 100% surevus. Haiguse tekitajaks on viirus, mis on äärmiselt nakkav ja mis levib eelkõige loomade omavahelise otseste kontaktide teel, lisaks veel ka korjuste, kõikide haigustekitajaga saastunud esemete, transpordivahendite, loomasööda jmt vahendusel.

 

  1. Esmakordne taudi diagnoosimine Eesti Vabariigis toimus 08. septembril 2014 Hummuli vallas Valga maakonnas. Esimesele puhangule järgnes 10. septembril uus puhang Viljandi maakonnas Tarvastu vallas. Mõlemad juhtumid olid seotud metssigadega ning mõlemas eelnimetatud piirkonnas on Veterinaar- ja Toiduameti poolt määratletud 200 km2 suurused taudistunud alad, kus kõiki kütitud või surnuna leitud metssigu tuleb uurida SAK suhtes. Kodusigu pidavatele loomapidajatele on Veterinaar- ja Toiduameti poolt samuti kehtestatud mõningad kitsendused vastavalt põllumajandusministri 23. novembri 2004 määrusele nr 179 „Sigade klassikalise katku ja sigade aafrika katku tõrje eeskiri“.

 

  1. SAK on taud, mille puhangute puhul rakendab ettevaatusabinõusid taudi laialdasema leviku tõkestamiseks ka Euroopa Liit, kehtestades piiranguid liikmesriikide vahelisele kauplemisele elussigade või nende paljundusmaterjali, nendelt sigadelt pärinevale lihale või seda liha sisaldavatele toodetele. Euroopa Komisjoni otsusega rakenduvate kitsenduste ulatus ja kohalduvus sõltub sellest, kui suureks on hinnatud ohtu taudi levikuks.

 

  1. Euroopa Komisjoni rakendusotsusega 2014/637 on asjassepuutuvate liikmesriikide territooriumid selle ohuanalüüsi alusel jagatud kolme tsooni, millest III tsooni moodustab loetelu liikmesriikide haldusüksustest, kus SAK on diagnoositud nii kodu- kui metssigadel, II tsoon on loetelu liikmesriikide haldusüksustest, kus SAK on diagnoositud metssigadel ja I tsoon on nn „puhvertsoon“, mis külgneb aladega kus taud on diagnoositud metssigadel. Ülalnimetatud rakendusotsusega kehtestatud I tsoonist tohib välja viia üksnes SAKile uuritud ja negatiivse uurimistulemusega kütitud sigade rümpasid, nende osi või nendelt sigadelt pärinevat liha sisaldavaid tooteid tingimusel, et selliste loomsete saaduste turustamine toimub üksnes sama liikmesriigi territooriumil.

 

  1. II tsoonis tuleb läbi viia kütitud ja surnuna leitud metssigade uurimist SAK-le,  kütitud metssigade, nendelt pärineva liha või nendelt sigadelt pärinevat liha sisaldavaid tooteid, on keelatud tsoonist välja viia.

 

  1. 30. septembri 2014 seisuga on II tsooni määratud Viljandi maakonna Tarvastu vald, Valga maakonna Hummuli ja Õru vald ning Ida-Virumaa Lüganuse vald. Uutest leidudest teavitab Veterinaar- ja Toiduamet Keskkonnaametit, kes edastab info jahipiirkonna kasutusõiguse loa omajatele.

 

  1. Eesti Vabariigis on moodustatud riiklik tauditõrjekomisjon, mis koordineerib tauditõrjealaste tegevusi riigi tasandil. Riiklik tauditõrjekomisjon on kaasanud oma töösse vastava valdkonna eksperdid ning koostöös nendega on komisjon tulnud järeldusele, et vähendamaks taudi levikut metssigade vahendusel on hädavajalik teha muudatusi küttimise korraldamises.

 

  1. Jahiseaduse § 23 lg 4 p 5 kohaselt korraldab jahipidamist uluki kaudu leviva haiguse   tõkestamiseks Keskkonnaamet.

 

  1. Kuna  metssiga on oma olemuselt karja loom ja piisava sööda olemasolul küllaltki paikne, siis on otstarbekas jätkata tema söötmist ja küttimist peibutus-, varitsus- või  hiilimisjahina. Aju- ja koerajaht kõikidele ulukitele on otstarbekas keelustada, et mitte ajada metssigu liikvele.

 

  1. SAK II tsooni alalt kütitud  metssigade puhul on vaja esitada Veterinaar- ja Toiduametile vereproov analüüside tegemiseks ja Keskkonnaametile andmed kütitud isendite kohta. Esitatavad andmed  on vajalikud ülevaate saamiseks taudi leviku ulatusest  ja meetmete rakendamiseks selle tõkestamisel.

 

  1. Surnult leitud metsseast tuleb jahipidamise õigust omaval isikul vastavalt põllumajandusministri 23. novembri 2004 määrusele nr 179 „Sigade klassikalise katku ja sigade aafrika katku tõrje eeskirjale“ teavitada vastava maakonna volitatud veterinaararsti.

 

  1. II.           Otsustus

 

Arvestades käesoleva käskkirja punktis 1 toodud asjaolusid ning põhjendusi ning jahiseaduse § 23 lg 4 p 5 ja keskkonnaministri 20. mai 2014  määruse nr 13 “Keskkonnaameti põhimäärus” § 5 lg 2 p 42, § 6 lg 2 p 19 alusel,

 

 

OTSUSTAN:

  1. Keelustan ajujahi ja jahi jahikoertega (va haavatud uluki otsimine lõastatud jahikoertega) Eesti Vabariigi territooriumil tsooni II kuuluvate omavalitsuste territooriumil keelustamise kehtetuks tunnistamiseni.

 

  1. Luban jätkata metssigade lisasöötmist tsoonidesse I kuni III jäävate omavalitsuste territooriumil asuvates metssigade söötmiskohtades.

 

  1. Keskkonnaameti regioonidel korraldada jahipiirkondade kasutusõiguse lubade omajate informeerimine piirangute laienemisest uutele omavalitsuste territooriumitele.

 

  1. Käskkiri jõustub 01. oktoobril 2014.

 

  1. Keskkonnaameti regioonidel teha käskkiri e-posti teel teatavaks jahipiirkonna kasutusõiguse loa omajatele ja sisekommunikatsiooni peaspetsialistil avaldada teade Keskkonnaameti koduleheküljel.

 

  1. Kontrolli käesoleva käskkirja täitmise ja ajakohastamise üle panen Keskkonnaameti nõunik Teet Koitjärvele.

 

 

/allkirjastatud digitaalselt/

 

Andres Onemar

peadirektor

 

 

Jaotuskava:   metsaosakond, looduskaitseosakond, regioonide juhatajad, metsanduse juhtivspetsialistid,  peadirektori asetäitja eluslooduse alal, pressiesindaja, sisekommunikatsiooni peaspetsialist,Teet Koitjärv

 

 

Saata:  Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakond (peep.mannil@envir.ee);

Keskkonnainspektsioon (valve@kki.ee);

Veterinaar- ja Toiduamet (vet@vet.agri.ee);

Keskkonnaministeerium (keskkonnaministeerium@envir.ee).

 

 

 

 

 

 

Jaan Ärmus

jahinduse peaspetsialist

Metsaosakond

 

Lüüli Junti

peajurist

Üldosakond

Lisa kommentaar